Prohweti Jesaia Ramat
1542 
sü-ohwriks annud, siis peab ta
suggu nähha sama, ja ommad
päwad pitkendama, ja temma
käe läbbi peab korda minnema,
mis Jehowa mele pärrast on.
11.
Pärrast omma hinge waewa
peab ta head sama nähha, ta
peab sama kül; ja mo sullane
se öige teeb paljo öigeks se
läbbi, et nemmad tedda
tundwad, sest temma kannab
keik nende üllekohhut.
12.
Sepärrast tahhan ma
temmale ossa anda mitme
rahwa seas, ja ta peab
jaggama sagiks neid, kes
wäggewad, se eest, et ta
omma hinge on surmani
wäljatühjendanud, ja on
ülleastujatte sekka arwatud, ja
ta issi on ni paljude pattud
ennese peäle wotnud, ja nende
ülleastujatte ¤ eest palwet
teinud.
54.
Peatük.
Ristikoggodus peab siggima
keigewiimsel aial.
1.
Laula röömsaste, sa
siggimatta! kes ei olle last
sanud; te heält öiskades, ja
hüa helleda heälega, kes ep
olle lapse waewas olnud: sest
sel on ennam lapsi, kes üksik,
kui sel lapsed on, kel mees on,
ütleb Jehowa.
2.
Lauta omma telkide asse
laiaks, ja wännitago nemmad
so maiade tekkid pitkemale,
ärra kela neid ; te ommad
nörid pitkemaks, ja kinnita
ommad waijad.
3.
Sest sa pead parrema ja
pahhema pole ennast laiale
lautama, ja so suggu peab
pagganad pärrima, ja nende
ärrahäwwitud liñnade sisse
rahwast assutama.
4.
Ärra karda, sest sinna ei
pea mitte häbbenema, ja ärra
punnasta mitte ärra, sest sa ei
pea häbbisse sama; sest sinna
pead omma nore pölwe häbbi
ärraunnustama, ja omma
lessepölwe teotust ei pea sa
ennam mele tulletama.
5.
Sest sinno Mees on se, kes
sind on teinud, kelle nimmi on
wäggede Jehowa; ja so
Lunnastaja, kes Israelis pühha
on, nimmetakse keige ma-ilma
Jummalaks.
6.
Sest Jehowa on sind
kutsnud kui ühhe mahhajäetud