Prohweti Jesaia Ramat
1544 
öigus minno käest, ütleb
Jehowa.
55.
Peatük.
Innimessed kutsutakse Kristusse
rohke armo jure.
1.
Hoi tulge wee jure keik,
kennel janno on, ja kennel ep
olle rahha; tulge, ostke ja
söge, et tulge, ostke ilma
rahhata ja ilma hinnata wina ja
pima.
2.
Mikspärrast wagite teie
rahha se eest, mis ep olle leib,
ja teie werrewaewa se eest,
mis teid ei woi täita? kuulge
mind öiete, ja söge head, siis
peab teie hing römo tundma
kallimast roast.
3.
Pöörge ommad körwad, ja
tulge minno jure; kuulge, et
teie hing woiks ellada; siis
tahhan ma teiega iggawest
armo seädust tehha ja need
headteggemissed, mis Tawetile
ustawalt tootud, töeks tehha.
4.
Wata, ma ollen tedda
rahwale tunnistus-mehheks
seädnud, rahwale üllemaks
satajaks ja öppetajaks.
5.
Wata, sa wöttad kutsuda
rahwast, kedda sa ei tunnud;
ja rahwas, kes sind ei tunnud,
wötwad sinno jure joosta,
Jehowa so Jummala ja Israeli
pühha Lunnastaja pärrast, et ta
sind on illusaste ehhitanud.
6.
Noudke Jehowat, et tedda
woib leida; hüüdke tedda appi,
et temma liggi on.
7.
Öäl jätko ommad wisid
mahha, ja kes nurjato, ommad
mötted, ja pöörgo Jehowa
pole, siis hallastab ta temma
peäle, ja meie Jummala pole,
sest ta annab wägga paljo
andeks.
8.
Sest minno mötted ep olle
mitte teie mötted, egga minno
teed teie teed, ütleb Jehowa.
9.
Sest otsekui taewad
körgemad on kui Ma, nenda on
minno teed körgemad, kui teie
teed, ja minno mötted
körgemad, kui teie mötted.
10.
Sest otsekui wihm ja lummi
taewast mahhatulleb, ja ei
lähhä mitte senna taggasi, waid
kastab sedda maad, ja siggitab
sedda, ja teeb et se kaswatab
ja annab semet külwjale, ja
leiba sellele, kes sööb:
11.
Nenda peab mo sanna
ollema, mis mo suust