Prohweti Jesaia Ramat
1547 
pu al, ja tappate lapsed
jöggede sees, kaljude ninnade
al.
6.
Jöggede libbedatte kiwwide
seas on so ossa; need, need
on sinno liisko ossa: neile
olled sa ka joma-ohwri
wäljawallanud ja roa-ohwri
winud. Kas ma sepärrast
peaksin ennast laskma
trööstida?
7.
Sa panned omma wodi
körge ja üllema mäe peäle,
senna lähhäd sa ka ülles
tappa-ohwrid tapma.
8.
Ka ukse ja posti tahha
panned sa omma ebbausso
mällestust; sest sa olled
minnust lahkudes ennast allasti
teinud, ja ülles astunud: sa
olled omma wodi laiemaks
teinud, ja seädust teinud
monnega nende seast; sa
armastad maggamist nende
jures, sa olled asset ärra
katsunud.
9.
Ja tulled kunninga ette
ölliga, ja walmistad paljo kallid
rohtusid, ja läkkitad ommad
Kässud kaugele male, ja
allandad ennast pörgoni.
10.
Sa olled ärrawässinud
omma mitmesugguse tee läbbi,
ei sa ütle mitte: Se on raiskus;
sa olled ello leidnud omma
kätte töle, sepärrast ep olle sa
mitte ärratüddind.
11.
Ja kelle pärrast olled sa
murres ja kardad? et sa
walletad, ja ei mötle minno
peäle, egga panne sedda
omma süddamesse: eks minna
olle waigistand waenlasi, ja
sedda ammust aiast, ja sa ei
karda mind mitte?
12.
Minna tahhan ülleskulutada
so öigust, ja sinno teud, et
need sulle ei pea kasso
saatma.
13.
Kui sa kissendad, siis
peästko sind so jummalatte
koggo; agga tuul wiib ja tühhi
wöttab neid keik ärra. Agga
kes minno jure kippub, se peab
Maad pärris-ossaks sama, ja
mo pühha mäe pärrima.
14.
Ja temma ütleb:
Parrandage, parrandage,
walmistage teed, töstke
kommistusse asjad ärra mo
rahwa tee peält.
15.
Sest nenda ütleb se körge
ja üllem, kes iggaweste ellab,
ja kelle nimmi pühha on: Ma
ellan körges ja pühhas paikas,
ja nende jures, kes röhhutud ja