Prohweti Jesaia Ramat
1549 
paastuge nenda kui nüüd, et
teie annate omma heält kuulda
üllewel.
5.
Kas se paastminne, mis ma
wallitsen, peaks nisuggune
ollema, üks pääw kui
innimenne omma hinge
waewab? kas se, kui ta omma
Peaga kummardab kui körkias,
ja kotti-riet ja tuhka ennese
alla panneb? kas sa sedda
hüad paastmisseks ja päwaks,
mis Jehowa mele pärrast on?
6.
Eks se olle paastminne, mis
minna wallitsen? peästa lahti
öäla tö sölmed, te lahti ikke
juttad, ja lasse lahti, kes on
ärraröhhutud, ja keik ikked
peate teie ärrakiskma.
7.
Eks se olle paastmiñe, kui
sa om~a leiba murrad
näljatsele, ja wiid omma kotta
need willetsad, kes pelgus on:
kui sa nääd, kes allasti on, ja
kattad tedda, ja kui sa ennast
körwal ei hoia omma
liggimesse eest.
8.
Siis tulleb so walgus wälja
kui koit, ja so terwis wottab
kermeste kossuda; ja so öigus
käib sinno ees, Jehowa au käib
so järrel.
9.
Siis hüad sa, ja Jehowa
wastab; sa kissendad, ja
temma ütleb: Wata, siin ma
ollen, kui sa saad ikket
ennesest ärrasaatnud,
teotamist sörmega, ja
nurjatumat könnet.
10.
Kui sa heal melel
wäljaañad näljatsele, ja täidad
selle hinge, kes waewatud: siis
peab so walgus pimmedas
tousma, ja so pilkane
pimmedus peab ollema kui
louna aeg.
11.
Ja Jehowa tahhab sind
allatsi juhhatada, ja so hinge
täita poua aial, ja so lukondid
wapraks tehha; ja sa pead
ollema kui kastetud rohho-aed,
ja kui wee hallikas, kelle wessi
ei löppe ärra.
12.
Ja need, kes sinnust on,
peawad üllesehhitama, mis
iggawest aiast paljaks tehtud,
need raia allused kohhad pead
sa üllesteggema, et nemmad
jäwad pölwest pölweni, ja so
nimmi peab ollema se, kes
praud kinnipanneb, kes jälle
teeraad parrandab, et woib
ellada.
13.
Kui sa omma jalga ei lasse
hingamisse-päwal käia, et sa ei
te, mis sinno mele pärrast on