Prohweti Jesaia Ramat
1557 
mahhajäetud.
63.
Peatük.
Kristus woitleb, saab woimust:
allandlik Judide palwe.
1.
Kes on se, kes tulleb
Edomist ja Potsrast werrega
kastetud riettega? sesinnane on
auustusse wäärt ommas
peälmisses kubes, ta astub
pitka sam~oga omma sure
rammoga: minna ollen se, kes
rägib öigusses, kes wäggew on
ärrapeästma.
2.
Mikspärrast on so peälminne
kuub punnane, ja so rided kui
selle rided, kes surrotörres
wina tallab.
3.
Minna üksi ollen surro-törres
tallanud, ja rahwa seast ei
olnud ükski minnoga; ja ma
wöttan neid tallata omma
wihha sees, ja omma tullise
wihha sees neid ärratallata:
sepärrast on nende wirre mo
riete peäle wirtsunud, ja keik
omma peälmist kube ollen ma
rojaseks teinud.
4.
Sest kättemaksmisse pääw
olli mo süddames, ja se aasta,
kui mo ommad piddid sama
lunnastud ¤, olli tulnud.
5.
Ja ma wahtsin, ja ükski ei
aitnud, ja ma ehmatasin wägga
ärra, ja ükski ei toetand mind:
sepärrast satis mo kässiwars
mulle abbi, ja mo tulline wihha
se toetas mind.
6.
Ja ma tahhan weel omma
wihha sees rahwast ärratallata,
ja omma tullise wihhaga neid
joobnuks tehha, ja nende
ram~o mahha wiñata.
7.
Ma tahhan kulutada Jehowa
suurt heldust ja Jehowa kitust
keik sedda möda, mis Jehowa
meile head teinud; ja se sure
headusse pärrast Israeli suggu
wasto, mis ta neile head teinud
omma hallastusse ja omma
rohke sure heldusse pärrast.
8.
Ja temma ütleb: Nemmad
on ommeti mo rahwas, lapsed,
kes ei wotta walskust tehha; ja
ta on neile sanud
ärrapeästjaks.
9.
Keige nende ahhastusse
sees olli temmal (Jehowal)
kitsas kä, ja temma palle Ingel
peästis neid; omma armastusse
ja omma armoandmisse läbbi
lunnastas ta neid, ja töstis
neid ülles, ja kandis neid
wannast iggal aial;