Prohweti Jesaia Ramat
1558 
10.
Agga nemmad pannid
wasto, ja kurwastasid temma
pühha Waimo: sepärrast sai ta
jälle neile waenlasseks, ta
taples issi nende wasto.
11.
Agga ta mötles wanna
päwade, Mosesse ja temma
rahwa peäle: kus on se, kes
neid merrest üllessatis omma
puddolojuste karjatsega? kus
on se, kes omma pühha
Waimo ¤ temma sisse panni?
12.
Kes omma aulisse käewarre
laskis käia Mosesse parremal
polel, ja löhkus wet nende ees,
et ta ennesele iggawest
nimmet piddi teggema.
13.
Ta satis neid süggawaist
merre-haudadest läbbi,
nemmad ei kommistand mitte
kui hobbone körbes.
14.
Otsego lojus orko
allalähhäb, kellele Jehowa
Waim annab hingada: nenda
olled sa omma rahwast
saatnud, et sa ennesele aulist
nimmet piddid teggema.
15.
Wata mahha taewast, ja
wotta nähha omma pühha ja
omma aulisse assemelt; kus on
so pühha wihha ja sinno suur
wäggi? so üpres wägga halle
südda ja suur ärras hallastus
peab ennast waljuste mo
wasto.
16.
Sest Sinna olled meie issa,
sest Abraam ei tea meist, ja
Israel ei tunne meid: sinna
JEHOWA olled meie issa, meie
Lunnastaja iggawessest aiast;
se on so nimmi.
17.
Mikspärrast lassed sa,
Jehowa! meid eksida omma
tede peält ärra, ja lassed meie
süddant kowwaks jäda, et se
sind ei karda? pöra omma
sullaste pärrast, omma pärris-
ossa sugguarrude pärrast.
18.
Nemmad on pea so pühha
rahwast ärrapärrinud, meie
waenlased on so pühha paika
ärratallanud.
19.
Meie olleme kui need, kelle
ülle sa wannast ei olle
wallitsenud, kelle peäle so
nimmi ep olle nimmetud. Oh!
et sa taewad löhki-kärristades
mahhatulleksid, et mäed so
palle eest ühhest ärralagguksid.
64.
Peatük.
Judid palluwad armo wiimsel
aial, om~a patto tundes.
1.
Otsekui tulli panneb need