Prohweti Jesaia Ramat
1559 
asjad sullama, mis sullawad, ja
tulloke panneb wet kema;
nenda peawad pagganad sinno
ees wärrisema, et so nimmi so
waenlastele teäda, saaks.
2.
Nenda kui sa wannast
teggid, mis kartusse wäärt, mis
meie ei ootnud: sa olled
mahhatulnud, mäed on so
palle ees ärralaggunud.
3.
Ja wannast aiast polle
kuuldud, egga tähhele pandud,
silm ei olle näinud, kui sinna
üksi, oh Jummal! kes sedda
woib tehha sellele, kes tedda
otab.
4.
Sa tulled selle wasto, kes
römus on, ja öigust teeb, kes
sinno tede peäl so peäle
mötlewad: wata, sinna olled
wägga wihhaseks sanud, et
meie olleme patto teinud;
nende tede peäl on iggawenne
ello, et meile abbi saab.
5.
Ja meie olleme keik kui
ühhed rojased, ja keik meie
öigussed kui rie-peälne rie; ja
meie keik olleme ärranärtsinud
kui lehhed, ja meie üllekohhus
wiib meid ärra kui tuul.
6.
Ja ükski ei hüa so nimmet
appi, egga kihhuta ennast
sinnust kinni hakkama: sest sa
olled omma palle meie eest
warjule pannud, ja meid
ärrasullatanud meie sure
üllekohto läbbi.
7.
Ja nüüd Jehowa! sinna olled
meie issa, meie olleme sou, ja
sinna se, kes meid walmistab,
ja meie keik olleme so kätte
tehtud.
8.
Jehowa! ärra olle wägga
liaks wihhane, ja ärra mötle
iggaweste üllekohto peäle; et
wata, meie keik olleme siño
rahwas.
9.
So pühha paiga liñnad on
körweks sanud, Sion on
körweks sanud, Jerusalem on
ärrahäwwitud.
10.
Meie pühha ja meie illus
kodda, kus meie wannemad
sind kiitsid, se on tullega
ärrapölletud, ja keik meie
kallimad asjad on paljaks
tehtud.
11.
Jehowa! kas sa se jures
woid ennast waljuste piddada?
kas sa tahhad wait olla ja
meid ni wägga waewata?
65.
Peatük.
Kristus wastab armoga
waggade Judide palwe peäle.