Prohweti Jeremia Ramat
1574 
10.
Agga ma ütlen: Oh Issand
Jehowa! töeste, sa olled üpres
wägga lasnud petta sedda
rahwast Jerusalemma, kui
nemmad ütlesid: Teil peab
rahho ollema; ja moök ullatab
hingest sadik.
11.
Sel aial ööltakse selle
rahwale ja Jerusalemmale:
poudne tuul, mis körbes, tulleb
körgest kohtadest, mo rahwa
tütre pole, ei mitte tulamisseks
egga puhhastamisseks.
12.
Üks kangem tuul, kui need
tuled, peab mulle tullema: nüüd
tahhan minna ka öiged
nuhtlussed üllesräkida nende
wasto.
13.
Wata, temma touseb ülles
kui pilwed, ja temma
söawankrid kui tulispä, temma
hobbosed on nobbedamad kui
kotkad. Hädda meile, sest meie
olleme ärraraisatud.
14.
Pesse om~a süddant
kurjussest oh Jerusalem, et sa
woiksid peästetud sada; kui
kaua tahhad sa asset anda
omma nurjatuma möttettele
ennese sees.
15.
Sest üks heäl on, mis
sedda Tanist teäda annab, ja
mis Ewraimi mäelt kulutab
willetsust.
16.
Tulletage pagganatte mele,
wata, andke kuulda
Jerusalemma wasto: Hoidjad
on tullemas kaugelt maalt ja
hüüdwad omma heälega Juda
liñnade wasto.
17.
Need on temma wasto
ümberringi sanud otsego wälja
wahhid, sest temma on minno
wasto pannud, ütleb Jehowa.
18.
Sinno wiis ja so teud on
sulle sedda teinud; se on sinno
kurjus, et se kibbe on, et se
sinno süddamest sadik ullatab.
19.
Mo sissekond! mo
sissekond! ma tunnen wallo
omma süddame külgede sees,
mo südda kolliseb mo sees, ei
ma woi wait olla; sest mo hing
kuleb passuna heält, ja söa
karjumist.
20.
Hädda hädda peäle
hütakse, sest keik Ma on
ärraraisatud: äkkitselt on mo
telgid ärraraisatud, silma
pilkmisse aial mo tekkid.
21.
Kui kaua pean ma lippo
näggema, ja passuna heält
kuulma?
22.
Sest mo rahwas on meleto,
nemmad ei tunne mind mitte;
nemmad on halbid lapsed, ja