Prohweti Jeremia Ramat
1586 
mis hirmus; siiski ei häbbene
nemmad paigast mitte, egga
moista häbbi pärrast
ärrapunnastada; sepärrast
langewad nemmad nende
sekka, kes langewad, sel aial
kui nende kätte näikse, peawad
nemmad kommistama, ütleb
Jehowa.
13.
Ma tahhan neid sutumaks
hopis ärrawötta, ütleb Jehowa:
Ei pea winamarjad winapu
peäle, egga wigimarjad wigipu
peäle jäma, ja lehhed peawad
puddenema; ja mis ma neile
annud, peab neist
mödaminnema.
14.
Agga teised ütlewad: Mis
tarwis istume meie? tulge
kokko, ja läkki tuggewatte
liñnade sisse, et meie seäl
hukka same: sest Jehowa meie
Jummal on meid lasknud
hukka sada, ja on meid
jootnud sappi weega, et meie
patto teinud Jehowa wasto.
15.
Meie olleme rahho ootnud,
ja sedda head ei olle ;
parrema pölwe aega, ja wata,
hirmutus tulleb.
16.
Tani poolt kulukse temma
hooste noorskaminne, temma
täkkude hirnumiste heälest
wärriseb keik se Ma; ja
nemmad tullewad ja söwad se
Ma paljaks, ja ta täiust, need
liñnad, ja kes seäl ellawad.
17.
Sest wata, ma läkkitan teie
sekka maddusid ja pasiliski-
maddusid, kelle külge ei hakka
noia pommiseminne; ja need
peawad teid nöälama, ütleb
Jehowa.
18.
Mo südda on minno sees
siiski nörk mo jahhutamisse
jures kurbdusses.
19.
Wata, mo rahwa tütre
kissendamisse heäl on kaugelt
maalt: eks Jehowa polle
Sionis? eks temma kunningas
polle seäl? mikspärrast on
nemmad mind ärritand omma
nikkertud kuiudega, tühja
woöraste asjadega?
20.
Leikus on mödaläinud, sui
on löpnud; ja meid ei olle
mitte ärrapeästetud.
21.
Omma rahwa tütre kahjo
pärrast ollen ma ärraröhhutud,
ma ollen kurb, ehmatus on
mind kinniwötnud.
22.
Eks Kileadi-maal polle
kallist waiko? eks seäl polle
arsti? ons agga? mikspärrast ei
olle siis koor tömband mo
rahwa tütre hawa peäle?