Prohweti Jeremia Ramat
1587 
23.
Kes annab mulle, et mo
Peas wet olleks, ja mo silmad
silma-wee hallikad olleksid ;
siis nuttaksin ma ööd ja päwad
neid, kes mo rahwa tüttarte
seast mahhalödud.
9.
Peatük.
Kaebdus rahwa kurjusse
pärrast: nende raske nuhtlus.
1.
Kes annab mulle körbes
tekäiatte ömaia, siis jättaksin
ma omma rahwa mahha, ja
lähhäksin nende jurest ärra:
sest nemmad keik on abbiello-
rikkujad, ja pettiste selts.
2.
Sest nemmad tombawad
omma kele kui omma
walskusse ammo ülles,
nemmad wotwad woimust Ma
peäl, agga ei mitte tössidusse
polest: sest ühhest kurjussest
lähhäwad nemmad teise, ja
mind ei tunne nemmad mitte,
ütleb Jehowa.
3.
Hoidke ennast iggaüks
omma söbra eest, ja ärge
lootke ühhegi wenna peäle;
sest igga wend pettab teist
otse kawwalaste, ja igga
söbber lähhäb keelt kandma.
4.
Ja nemmad narriwad
iggamees omma söbra ja töt ei
rägi nemmad mitte: nemmad
öppetawad omma kele wallet
räkima ja wässitawad ennast
ärra üllekohhut tehhes.
5.
Sinna ellad öige kawwalatte
seas; kawwalusse pärrast
törkuwad nemmad mind
tundes, ütleb Jehowa.
6.
Sepärrast ütleb wäggede
Jehowa nenda: Wata, ma
sullatan neid, ja tahhan neid
läbbikatsuda; sest kuida ma
muido woin tehha om~a rahwa
tütre patto pärrast?
7.
Nende keel on üks
terrawaks tautud nool, se rägib
kawwalust; omma suga rägib ta
rahho omma söbraga, ja
ommas süddames warritseb ta
tedda.
8.
Eks ma nende asjade
pärrast peaks nende kätte
näggema, ütleb Jehowa; eks
mo hing peaks maksma selle
rahwa kätte, mis on kui
sesinnane?
9.
Mäggede pärrast hakkan ma
nutto ja ärrast kaebmist, ja
körwe rohho-made pärrast
nutto-luggu; sest need on
ärrapölletud, et ükski seält