Prohweti Jeremia Ramat
1595 
kirjuks kiskujaks liñnuks mulle
sanud? minge, kogguge keik
metsalissed, käskige neid söma
tulla.
10.
Paljo karjatsid on mo
winamägge ärrarikkunud, ja mo
pöllo-ossa ärrasötkunud:
nemmad on mo kallist ossa
laggedaks körweks teinud.
11.
Se on laggedaks tehtud, se
ärrahäwwitud Ma leinab minno
pärrast: keik se Ma on
ärrahäwwitud, sest ükski ei olle,
kes sedda süddamesse panneb.
12.
Keige körge kohtade peäle
körbes tullewad ärraraiskajad;
sest Jehowa moök löppetab
sedda ärra ühhest Ma otsast
teise: ei ühhelgi kohhal ei olle
rahho.
13.
Nemmad on nisso
külwanud, ja kibbowitso
leikanud: nemmad on ennast
wässitanud, ja ei sa kasso;
olgo siis teil häbbi omma wilja
sagi pärrast, Jehowa tullise
wihha pärrast.
14.
Nenda ütleb Jehowa
keikide mo kurjade naabrette
wasto, kes putuwad se pärris-
ossa külge, mis ma ollen
omma rahwale, Israelile pärris-
ossaks annud: Wata, ma kitkun
neid ärra nende Ma peält, ja
Juda suggu kitkun minna keik
nende seast ärra.
15.
Ja se peab nenda ollema,
kui ma neid saan ärrakitkunud,
tahhan ma jälle nende peäle
hallastada, ja neid taggasi tua
iggaühhe om~a pärris-ossa
jure, ja iggaühhe omma male.
16.
Ja se peab nenda ollema,
kui nem~ad hästi öppiwad
minno rahwa wisid, et nem~ad
wanduwad minno nimmel, ni
töeste kui Jehowa ellab; nenda
kui nemmad on öppetanud mo
rahwast wanduma Paali juures,
siis peab neid minno rahwa
sekka assutadama.
17.
Ja kui nemmad ei wotta
kuulda, siis tahhan ma sedda
rahwast koggone ärrakitkuda,
ja hukka sata, ütleb Jehowa.
13.
Peatük.
Judide uhkus ja nuhtlus: pat ei
parrane ennesest.
1.
Nenda ütles Jehowa mo
wasto: Minne, ja osta ennesele
üks linnane wö, ja panne
sedda omma wöle, ja ärra wi
sedda mitte wette.