Prohweti Jeremia Ramat
1601 
tapma, ja koerad, neid
weddama, ja linnud, mis taewa
al, ja lojuksed Ma peäl, neid
söma ja ärrarikkuma.
4.
Ja ma tahhan neid anda
wintsutada möda keik ma-ilma
kunningrikid, Manasse Hiskia
poia Juda kunninga pärrast, se
pärrast, mis ta Jerusalemmas
teinud.
5.
Sest kes peaks sulle armo
andma, Jerusalem? ja kel
peaks ärras meel so pärrast
ollema? ja kes peaks kül
körwale minnema küssima, kas
so kässi hästi käib?
6.
Sa olled mind mahhajätnud,
ütleb Jehowa, ja olled taggasi
läinud; ja ma tahhan omma kät
sirrutada so wasto, ja sind
ärrarikkuda, ma tüddinen ärra
kahhetsedes.
7.
Ja ma wiskan neid wisk-
labbidaga keikist Ma wärrawist
läbbi: ma teen omma rahwast
lapsist lahti, ja hukkan neist
ärra neid, kes ei pöra omma
tede peält.
8.
Nende leskinaesi peab paljo
ennam mulle ollema kui liiw
merre äres, ma tahhan neile
ühhe nore mehhe tua nende
emma peäle, kes ärra raiskab
louna aial; ma tahhan lasta
temma peäle äkkitselt langeda
liñna mürid ja suurt hirmo.
9.
Se, kes seitse ilmale tonud,
on rammaks läinud, ta on
omma hinge heitnud, temma
päike loja läinud, kui pääw
alles olli, ta on häbbenend ja
häbbi sisse sanud; ja mis meile
on üllejänud, sedda tahhan ma
moöga kätte anda waenlaste
ette, ütleb Jehowa.
10.
Hädda mulle, mo emma! et
sa mind ilmale tonud, ma ollen
üks mees, kellega keik se Ma
riidleb ja tapleb: ma polle
middage kasso peäle annud, ja
nemmad ep olle mulle kasso
peäle annud; iggaüks sajatab
mind ärra.
11.
Jehowa ütles: Töeste, ma
tahhan sind peästa so heaks;
töeste, ma tahhan waenlast
lasta sinno (Juda) peäle tulla
önnetusse aial ja ahhastusse
aial.
12.
Kas woib rauda katki
murda, sedda rauda pohja
poolt ja sedda waske?
13.
Sinno warra ja so
warrandussed tahhan ma
risutawaks anda, ei mitte hinna
pärrast, ja sedda keikide