Teine Mosesse Ramat
160 
saatsid neid tassa omma wäe
läbbi omma pühha hone jure.
14.
Rahwas kuulsid, nemmad
wärrisesid, wallo on Wilisti-ma
rahwast kinni wötnud.
15.
Siis tundsid Edomi würstid
hirmo, Moabi sured issandad,
neid wöttis wabbiseminne kinni,
keik Kanaani-rahwas sullasid
ärra.
16.
Jällestus ja ehmatus langes
nende peäle, sinno sure käe-
warre läbbi jäid nemmad wait
kui kiwwi, senni kui so rahwas,
oh Jehowa, läbbi käis, senni
kui se rahwas läbbi käis, mis
sa olled ennesele saatnud.
17.
Kül sa wiid neid ja istutad
neid omma pärris-ossa mäe
peäle, senna paika, mis sinna,
Jehowa, ennese ello-maiaks
teed, senna pühha paika, mis
sinno käed, ISsand, kinnitawad.
18.
Jehowa on kunningas ikka
ja iggaweste.
19.
Sest Warao hobbosed
temma wankrittega ja temma
rüütlidega läksid meresse, ja
Jehowa laskis merre wet jälle
taggasi tulla nende peäle, agga
Israeli lapsed käisid kuiwa peäl
kesk merrest läbbi.
20.
Ja Aaroni ödde Mirjam, kes
prohwet olli, wöttis trummi
ennese kätte, ja keik naesed
läksid wälja temma järrele
trum~idega ja riddastikko.
21.
Ja Mirjam wastas neile:
Laulge Jehowale, sest ta on
wägga körgeks sanud,
hobbosed ja nende rüütlid on
ta merresse heitnud.
22.
Ja Moses käskis Israeli-
rahwast körkiatte merre jurest
eddasi miñna, ja nemmad
läksid ärra Suri körbe ja käisid
kolm päwa körbes ja ei leidnud
mitte wet.
23.
Ja nemmad tullid Mara ja
ei woinud sedda Mara wet
mitte jua, sest se olli wihha:
sepärrast pandi ta nimmi Mara.
24.
Ja rahwas nurrisesid
Mosesse wasto ja ütlesid: Mis
peame joma?
25.
Ja ta kissendas Jehowa
pole, ja Jehowa näitis temmale
ühhe pu, ja ta heitis sedda
siñna wette, ja se wessi sai
maggusaks: seälsammas teggi
Ta temmale ühhe seädmisse ja
kohtoseädusse, ja seälsammas
kiusas Ta tedda.
26.
Ja ütles: Kui sa wöttad
öiete Jehowa omma Jummala
sanna kuulda ja tehha, mis