Prohweti Jeremia Ramat
1673 
ümberpöörnud ommast
kurjussest, et nemmad ei olleks
suitsetand teiste jummalattele.
6.
Sepärrast on mo tulline
wihha ja mo wihhastus
wäljawallatud, ja on pöllend
Juda liñnades, ja Jerusalemma
ulitsatte peäl, et nemmad on
sanud paljaks ja ärrahäwwitud,
kui tännapä on.
7.
Ja nüüd ütleb Jehowa,
wäggede Jummal, Israeli
Jummal nenda: Mikspärrast
tete teie ni suurt kurja omma
hingede wasto? et teie enneste
seast ärrakautate mehhed ja
naesed, nored ja immewad
lapsed, Juda-rahwa seast, et
ma teile sugguge ülle ei jätta.
8.
Et teie mind ärritate omma
kätte töga, et teie suitsetate
teiste jummalille Egiptusse-
maal, kuhhu teie tulnud, senna
ellama kui woörad; et ma teie
jures keik pean ärrakautama, ja
et teie sate ärrawandumisseks
ja teotusseks, keige ma-ilma
pagganatte seas.
9.
Kas teie ollete unnustanud
omma wannematte kurjussed,
ja Juda kunningatte kurjussed,
ja nende naeste kurjussed, ja
teie om~ad kurjussed, ja omma
naeste kurjussed, mis nem~ad
on teinud Juda maal ja
Jerusalem~a ulitsatte peäl?
10.
Ei olle nemmad siiski
waimus russuks pekstud
tännapäwani, ja nemmad ei
olle kartnud, ja ei käinud
minno kässo-öppetusses egga
mo seädmiste sees, mis ma
ollen pannud teie ja teie
wannematte ette.
11.
Sepärrast ütleb wäggede
Jehowa, Israeli Jummal nenda:
Wata ma pannen ommad
silmad teie wasto önnetusseks,
ja et ma kautan keik Juda-
rahwast.
12.
Ja ma wöttan sedda
üllejänud Juda-rahwast, kes
ommad silmad on pannud
Egiptusse-male minnema, senna
kui woörad ellama, ja nemmad
keik peawad otsa sama,
Egiptusse-male langema, ja
moöga läbbi ja nälja läbbi otsa
sama; nihästi wähhemad kui
sured peawad moöga läbbi ja
nälja läbbi surrema, ja sama
sajatamisseks, ehmatusseks, ja
ärrawandumisseks ja
teotusseks.
13.
Ja ma tahhan Egiptusse-ma
rahwa kätte nähha, nenda kui