Prohweti Jeremia Ramat
1674 
ma ollen Jerusalemma kätte
näinud, moöga läbbi, nälja
läbbi ja katko läbbi.
14.
Ja sedda, kes peäseb ja
üllejääb, ei pea sel üllejänud
Juda-rahwal ollema, kes on
läinud Egiptusse-male, senna
kui woörad ellama; et nemmad
seält piddid taggasi tullema
Juda-male, kuhho nemmad
wägga himmustawad, et
nemmad woiksid jälle taggasi
tulla, senna ellama; sest
nemmad ei pea taggasi
tullema, kui agga pissut, kes
peäswad.
15.
Siis kostsid keik need
mehhed, kes teädsid, et nende
naesed ollid teiste jummalattele
suitsetanud, ja keik naesed,
kes seäl sures koggodusses
seisid, ja keik rahwas, kes
ellasid Egiptusse-maal Patrosi
rikis, ja ütlesid Jeremiale:
16.
Sedda sanna, mis sa meie
wasto olled räkinud Jehowa
nimmel, sedda ei wötta meie
mitte sinno käest kuulda;
17.
Waid meie tahhame ikka
peäle tehha keik sedda sanna
möda, mis meie suust
wäljatulnud, et meie suitsetame
taewa Meleketile, ja tem~ale
joma-ohwri wäljawallame, nenda
kui olleme teinud, meie, ja
meie wannemad, meie
kunningad, ja meie würstid,
Juda liñnades ja Jerusalemma
ulitsatte peäl: siis saime
täidetud leiwaga, ja meil olli
hea meel, ja önnetust ei
näinud meie mitte.
18.
Agga, kui meie sedda
mahhajätsime, et meie ei
suitsetand taewa Meleketile, ja
temmale joma-ohwrid wälja ei
walland, sest aiast on meil
pudo keikist, ja olleme moöga
läbbi ja nälja läbbi otsa sanud.
19.
Ja kui meie taewa
Meleketile suitsetame, ja
temmale joma-ohwrid
wäljawallame, kas meie ilma
ennese mehhita temmale
kokisid teme, et meie waewaga
tenime, ja temmale joma-
ohwrid wäljawallame.
20.
Siis räkis Jeremia keige
rahwa wasto, meeste ja naeste
wasto, ja keige mu rahwa
wasto, kes tem~ale ollid sedda
sanna kostnud, ja ütles:
21.
Eks Jehowa ei olle neid
asjo mele tulletanud? ja eks ep
olle ta süddamesse tousnud se
suitsetaminne, mis teie ollete