Prohweti Jeremia Ramat
1675 
suitsetanud Juda liñnades, ja
Jerusalemma ulitsatte peäl,
teie, ja teie wannemad, teie
kunningad, ja teie würstid, ja
mu Ma rahwas;
22.
Nenda et Jehowa ei woind
ennam sedda sallida teie kurja
teggude pärrast, nende hirmsa
asjade pärrast, mis teie ollete
teinud; sest on teie Ma paljaks
sanud, ja ehmatusseks, ja
ärrawandumisseks, et ükski seäl
ei ella, nenda kui tännapä on.
23.
Sepärrast et teie ollete
suitsetand, ja et teie patto
teinud Jehowa wasto, ja ei
wötnud kuulda Jehowa sanna,
egga käinud temma kässo-
öppetusses, egga ta seädmiste
egga ta tunnistuste sees;
sepärrast on teile tulnud
sesinnane önnetus, nenda kui
tännapä on.
24.
Ja Jeremia ütles keige
rahwa wasto, ja keikide naeste
wasto: Kuulge Jehowa sanna,
keik Juda-rahwas! kes
Egiptusse-maal on.
25.
Nenda rägib wäggede
Jehowa, Israeli Jummal, ja
ütleb: Teie ja teie naesed, kül
teie ollete räkinud omma suga,
ja täieste teinud omma
kättega, ja öölnud: Kowwaste
tahhame meie ommad
tootussed piddada, mis meie
tootanud, et meie piddime
suitsetama taewa Meleketile, ja
temmale joma-ohwrid wälja
wallama; kül teie kindlaste
peate ommad tootussed, ja
tete ikka peäle omma tootuste
järrele.
26.
Sepärrast kuulge Jehowa
sanna, keik Juda-rahwas! kes
teie ellate Egiptusse-maal:
wata, ma ollen wandunud
omma sure nimme jures, ütleb
Jehowa; et minno nimmi ei pea
ennam nimmetadama ei
ühhege Juda-mehhe su läbbi,
kes ütleks keige Egiptusse-
maal: ni töeste kui Issand
Jehowa ellab.
27.
Wata, ma ollen wapper
nende wasto kurjaks, ja ei
mitte heaks, ja keik Juda-
mehhed, kes Egiptusse maal
on, peawad otsa sama moöga
läbbi ja nälja läbbi, kunni
nem~ad ärralöpwad.
28.
Ja kes peäsewad moöga
eest, tullewad Egiptusse-maalt
taggasi Juda male pissut
innimessi: siis keik üllejänud
Juda-rahwas, kes ollid läinud