Prohweti Jeremia Nutto-Laulud
1711 
külge kinni, se on ärrakuinud ja
sanud kui pu.
9.
Neil, kes moögaga
mahhalödud, on parrem pölli
olnud, kui neil, kes nälja läbbi
mahhalödud, et need kui läbbi
pistetud pitka surrewad pöllo
warrandusse pudo pärrast.
10.
Halledatte naeste käed on
ommad lapsed keetnud: need
on neile roaks olnud mo rahwa
tütre hädda sees.
11.
Jehowa on omma tullise
wihha löppetanud, ta on omma
pöllewa wihha wäljawallanud, ja
on süütnud tuld Sionis pöllema,
mis nende allused on
ärrapölletanud.
12.
Ma kunningad ja keik
mailma rahwas ei olleks
usknud, et wihhamees ja
waenlane piddand Jerusalemma
wärrawist sisse tullema.
13.
Temma prohwetide pattude
pärrast, tem~a preestride sure
üllekohto pärrast, kes seäl sees
öigede werd ärrawalland, on se
sündinud.
14.
Need on kui pimmedad
warunud ulitsatte peäl, ja
rojaseks sanud werrega, nenda
et teised ei woi nende riete
külge putuda.
15.
Lahkuge ärra, ta on rojane,
hüüdsid nemmad nende wasto;
lahkuge ärra, lahkuge ärra,
ärge putuge mitte, sest
nemmad on ärralendnud ja
ulkuwad; pagganatte seas
ööldi: Nemmad ei woi ennam
seäl asset olla.
16.
Jehowa palle on neid
ärrajagganud, ei ta wötta
ennam nende peäle wadata:
preestridest ei olle nemmad
luggu piddanud, wannade peäle
polle nemmad armo heitnud.
17.
Kui meie alles paigal
ollime, siis löpsid meie silmad
ärra otes meie tühja abbi
järrele; omma wahhitornide
peält wahtsime ühhe rahwa
järrele, mis ei woind peästa.
18.
Nemmad on meie sammud
takkaaianud, et meie ei woinud
käia omma turrude peäl: meie
ots on liggi tulnud, meie
päwad on täis sanud, töeste
meie ots on tulnud.
19.
Need, kes meid takkaaiasid
on kergemad olnud kui kotkad
taewa al, mäggede peäl on
nemmad meid kurjaste
takkaaianud, körbes on
nemmad meid warritsenud.
20.
Meie ninna öhk, Jehowa