Prohweti Jeremia Nutto-Laulud
1712 
woitud mees, on kinniwoetud,
nende hukkatusse aukude sees;
kellest me ütlesime: Kül meie
ellame temma warjo al
pagganatte seas.
21.
Römusta ennast, ja olle
römus, Edomi tüttar! kes sa
ellad Utsi-maal: ka sinno kätte
tulleb se karrikas, kül sinna
saad joobuks, ja teed ennast
paljaks.
22.
So üllekohhus on otsa
sanud, Sioni tüttar ! ei temma
wi sind ennam wangi; agga ta
nääb sinno üllekohhut so kätte,
Edomi tüttar! ta ilmutab so
pattud.
5.
Peatük.
Jeremia allandlik palwe, et
Jehowa armo annaks.
1.
Mötle Jehowa, mis meile on
sündinud, wata, ja katsu meie
teotust.
2.
Meie pärris-ossa on
woöraste kätte sanud, meie
koiad woöra Ma rahwa kätte.
3.
Meie olleme waesiks lapsiks
sanud, kellel ei olle issa, meie
emmad on kui lessed.
4.
Meie olleme jonud omma
wet rahha pärrast, meie puud
on hinna pärrast meie kätte
sanud.
5.
Meid kiusatakse tagga neist,
kes meie kaela peäl on ; meie
olleme wässinud, ja meile ei
anta mitte hingada.
6.
Meie olleme kät annud
Egiptusse-rahwale ja Assuri-
rahwale, et meie saaksime
köhho täit leiba.
7.
Meie wannemad, kes ei olle
ennam, need on patto teinud,
meie kanname nende
üllekohhut.
8.
Sullased wallitsewad meie
ülle, polle sedda, kes meid
nende käest ärrakissuks.
9.
Omma hinge eest olleme
meie omma leiba tonud moöga
pärrast körbes.
10.
Meie nahhad on mustaks
pöllenud kui pets-ahhi, et nälg
wägga körwetab.
11.
Nemmad on naesed
ärranaernud Sionis, ja need
neitsid Juda liñnades.
12.
Würstid on nende käe läbbi
üllespodud; wannemad ei olle
auustud.
13.
mehhed on ärrawidud
kässikiwwiga jahwatama, ja
poismehhed on puid kandes