Prohweti Esekieli Ramat
1719 
tahhan ma sinno käest küssida.
21.
Agga kui sinna sedda öiget
maenitsed, et se öige ei pea
mitte patto teggema, ja temma
ei te ka patto; siis peab ta
töeste ellusse jäma, sest ta on
maenitsust wötnud, ja sinna
olled omma hinge peästnud.
22.
Ja seäl sai Jehowa kässi
mo peäle, ja ta ütles mo
wasto: Touse ülles, minne wälja
senna orko, ja seäl tahhan ma
sinnoga räkida.
23.
Ja ma tousin ülles, ja
läksin senna orko, ja wata,
seäl seisis Jehowa au, nenda
kui se au, mis ma näggin
Kebari jöe äres, ja ma heitsin
silmili mahha.
24.
Ja minno sisse tulli üks
waim, ja panni mind mo jalge
peäle seisma, ja temma räkis
minnoga ja ütles mo wasto:
Minne, panne ennast lukko
tahha omma kotta.
25.
Ja sinna innimesse poeg,
wata, nemmad pannewad köisi
so külge, ja sidduwad nendega
sind kinni, et sa ei woi
wäljamiñna nende sekka.
26.
Ja so keelt tahhan ma
kinnipanna so sulae külge, et
sa pead suud kinnipiddama, ja
ei pea mitte neile nomiaks
ollema: sest nemmad on üks
wastopannia suggu.
27.
Ja kui ma soga rägin, siis
tahhan ma so suud lahtitehha,
et sa pead nende wasto
räkima: Nenda ütleb Issand
Jehowa: Kes kuleb, se kuulgo,
ja kes ei wötta kuulda, se
lasko seista; sest se on üks
wastopannia suggu.
4.
Peatük.
Tähhendamiñe, kuida Jerusalem
piddi kinni pandama.
1.
Ja sinna innimesse poeg,
wötta ennesele üks teiliskiwwi,
ja panne sedda ennese ette, ja
tikki senna peäle üks lin, se on
Jerusalem.
2.
Ja panne sedda kinni, ja
ehhita tem~a wasto pu-tornid,
ja wotta ta wasto walli ülles
tehha ja sea ta ümber lerid, ja
panne ümberringi ta wasto
raud-otsaga palkid.
3.
Ja sinna, wötta ennesele üks
raud-pan, ja panne sedda
raud-müriks ennese ja liñna
wahhele; ja pöra ommad
silmad otsekohhe temma