Prohweti Esekieli Ramat
1724 
sama; sepärrast et teie altarid
saaksid paljaks tehtud ja
ärrahäwwitud, et teie sitta-
jum~alad saaksid katkimurtud
ja ärralöppetud, ja teie
päikese-kuiud saaksid
mahharaiutud, ja teie teud
ärrakautud.
7.
Ja need, kedda
mahhalüakse, peawad maas
ollema kesk teie seas, ja teie
peate tundma, et minna
Jehowa ollen.
8.
Ja ma tahhan monned
üllejätta (kui teie seas on, kes
moöga eest peäsewad)
pagganatte sekka, kui teid
ärrapillutakse made sisse.
9.
Ja need, kes teie seast
peäsewad, wötwad minno peäle
möttelda nende pagganatte
seas, kuhho nemmad wangi
widud; kuida mo meel haiget
teinud nende hora süddame
pärrast, mis minnust
ärralahkund, ja nende silmade
pärrast, mis hora wisil nende
sitta-jum~alad takkahoidsid: ja
neil on issiennesest tüddimus
nende kurjusse pärrast, mis
nemmad teinud, ja keige omma
hirmsa teggude pärrast.
10.
Ja peawad tundma, et
minna Jehowa ollen ; minna ei
olle ilmaaego räkinud, et ma
neile sedda kurja piddin
teggema.
11.
Nenda ütleb Issand
Jehowa: Lö om~ad käed
kokko, ja peksa wasto maad
omma jallaga, ja ütle: Oh! oh!
keige Israeli suggu hirmsa
pahha teggude pärrast, kes
moöga, nälja ja katko läbbi
peawad langema.
12.
Kes kaugel ärra on, se
peab katko surrema, ja kes
liggi on, se peab moöga läbbi
langema, ja kes üllejääb ja se
eest hoitud, se peab nälga
surrema; nenda tahhan ma
omma tullise wihha otse keik
sata nende peäle.
13.
Ja teie peate tundma, et
minna Jehowa ollen, kui need,
kes nende seast mahhalödud,
nende sitta-jummalatte seas
on, nende altaride ümber; igga
körge mäekingo peäl, igga
mäggede otsa peäl, ja igga
halja pu al, ja igga jäm~eda
tam~e al, seäl paikas, kus
nem~ad on maggusa haiso
teinud keik omma sitta-
jummalille.
14.
Ja ma tahhan omma kät