Prohweti Esekieli Ramat
1727 
peawad minno sallaja paika
ärrateotama, ja senna peawad
ülleannetumad minnema, ja
sedda ärrateotama.
23.
Te ahhelaid, sest se Ma on
täis were süüd, ja lin on täis
wäekauba tööd.
24.
Ja ma tahhan
keigepahhemad pagganad sata,
et nemmad peawad nende
koiad pärrima, ja tahhan nende
tuggewatte körkust
ärralöppeda, ja neid, kes neid
pühhitsesid, teotakse ärra.
25.
Hukkatus tulleb, ja nemmad
otsiwad rahho, ja sedda ep
olle mitte.
26.
Hädda tulleb hädda peäle,
ja üks jut on teise järrele: kül
nemmad siis otsiwad näggemist
prohweti käest, agga kässo-
öppetus on hukka sanud
preestri käest, ja nou wannade
käest.
27.
Kunningas leinab, ja würstid
ehhitawad ennast ehmatussega,
ja Ma rahwa käed tundwad
hirmo: nende wiside pärrast
teen ma sedda neile, ja tahhan
nende peäle kohhut moista
nende kohto-wiside järrele, ja
nemmad peawad tundma, et
minna ollen Jehowa.
8.
Peatük.
Esekiel nääb Jerusalemma
woöra-jum~ala-tenistust.
1.
Ja kuendamal kuenda aasta
kuul, selle ku wiendal päwal,
sündis se, et ma om~as koias
istusin, ja Juda wannemad
istsid mo ees, ja seäl langes
Issanda Jehowa kässi minno
peäle.
2.
Ja ma näggin, ja wata, ühhe
näggo olli kui tulli peält nähha;
mis temma reitest nähti
allaspiddi, olli kui tulli; ja mis
temma reitest nähti üllespiddi,
olli kui selgus nähha, kui walge
hiilgaw wask peält nähha.
3.
Ja ta sirrutas middagi
otsekui kät, ja wöttis mind mo
Pea tukkast kinni; ja Waim
töstis mind ülles Ma ja taewa
wahhele, ja wiis mind
Jerusalemma Jummala
näggemiste sees seestpiddise
wärrawa suhho, mis wasto
pohja on, kus selle kuio asse
olli, mis Jummala pühha wihha
kihhutas.
4.
Ja wata, seäl olli Israeli
Jummala au, mis nenda olli
nähha, kui ma orgus ollin