Prohweti Esekieli Ramat
1730 
sees tehhakse.
5.
Agga teistele ütles temma
mo kuuldes: Minge senna liñna
temma järrele, ja löge peäle:
ärgo andko teie silm järrele, ja
ärge andke armo.
6.
Löge surnuks wanno,
poismehhi ja neitsid, ja
wäetimaid lapsi, ja naesi, kunni
keik hukka sawad; agga ärge
putuge ühhegi külge, kel märk
otsas on, ja hakkage mo
pühhast paigast: ja nemmad
hakkasid neist wannust
mehhist, kes seäl koia ees
ollid.
7.
Ja ta ütles nende wasto:
Tehke se kodda rojaseks, ja
täitke need oued nendega, kes
mahhalödud on, minge wälja;
ja nemmad läksid wälja, ja löid
peale liñnas.
8.
Ja kui nemmad neid said
mahhalönud, siis jäin minna
üksi ülle; ja ma heitsin omma
silmili mahha, ja kissendasin, ja
ütlesin: Oh Issand Jehowa! kas
sa tahhad ärrarikkuda keik, mis
Israelist üllejänud? et sa omma
tullise wihha nenda wäljawallad
Jerusalemma peäle.
9.
Ja ta ütles mo wasto: Israeli
ja Juda suggu üllekohhus on
üpres wägga suur, ja Ma on
werresüüd täis, ja lin on täis
köwwerust: sest nemmad
ütlewad: Jehowa on sedda
maad mahhajätnud, ja Jehowa
ei nä mitte.
10.
Sepärrast ka minno, minno
silm ei pea mitte järrele
andma, ja minna ei tahha
armo anda; ma tahhan nende
Pea peäle panna, mis nende
wisid wäärt on.
11.
Ja wata, se mees, kel
linnased rided selgas, kelle
pusas kirjotamisse riist olli, se
töi wastust, ja ütles: Ma ollen
teinud, nenda kui sa mind
käsknud.
10.
Peatük.
Uus näggeminne: ellawad jöed,
Jehowa au, ja Kerubid.
1.
Ja ma näggin, ja wata,
taewa lautusse külges, mis ülle
Kerubide Pea, olli nenda kui
Sawwiri kiwwi peält nähha,
otsekui üks aujärg; sedda nähti
nende ülle.
2.
Ja ta räkis selle mehhe
wasto, kel linnased rided
selgas, ja ütles: Minne sisse