Prohweti Esekieli Ramat
1729 
sama nähha, kui need on.
16.
Ja ta wiis mind Jehowa
koia seestpiddise oue, ja wata,
Jehowa templi ukse ees,
eestkoia wahhel ja altari
wahhel olli liggi kakskümmend
ja wiis meest; nende seljad
ollid Jehowa templi pool ja
nende silmad päwatousma
pool, ja nemmad kummardasid
päikesse ette päwatousma pole.
17.
Ja ta ütles mo wasto: Kas
sa sedda nääd, innimesse
poeg? ons se ni alw assi Juda
suggule, et nemmad need
hirmsad asjad teggewad, mis
nemmad siin tewad? et
nemmad on sedda maad
täitnud wäekauba töga, ja
wötwad mind jälle ärritada:
sest wata, nem~ad aiawad
wössud ennestele wihha tulle
süteks.
18.
Nenda tahhan ma ka neile
tehha omma tullise wihhaga,
mo silm ei pea järrele andma,
ja minna ei tahha armo anda;
ja ehk nemmad kül hüüdwad
sure heälega mo körwade ees,
siiski ei tahha minna neid mitte
kuulda.
9.
Peatük.
Jehowa maksab Judide
hirmsad teud nende kätte.
1.
Ja ta hüüdis mo körwade
ees sure heälega, ja ütles:
Laske liggi tulla selle liñna
nuhtlussed, ja iggaühhe kä
olgo temma ärrarikkumisse
söariist.
2.
Ja wata, kuus meest tullid
üllema wärrawa tee poolt, mis
lähhäb pohja pole, ja iggaühhe
kä olli ta katkipeksmisse riist;
agga üks mees nende seast
olli linnaste riettega ehhitud, ja
kirja-musta toos olli ta pusa
külges: ja nemmad läksid ja
seisid wask-altari körwas.
3.
Ja Israeli Jummala au tousis
ülles Kerubi peält, mis peäl ta
olli, selle koia läwwe pole, ja
hüdis sedda meest, kelle
selgas need linnased rided,
kelle pusa külges se
kirjotamisse riist olli.
4.
Ja Jehowa ütles temma
wasto: Minne läbbi liñna, läbbi
Jerusalemma, ja panne märki
nende meeste otsade peäle,
kes öhkawad ja äggawad keige
hirmsa asjade pärrast, mis seäl