Teine Mosesse Ramat
175 
antama, ja sedda härga peab
kiwwidega surnuks wiskama.
33.
Ja kui kegi ühhe augo lahti
teeb, ehk kui kegi ühhe augo
kaewab ja ei katta sedda kinni,
ja härg ehk esel langeb senna
sisse:
34.
Siis peab selle augo issand
sedda ärratassuma, ta peab
temma issandale rahha se eest
andma, ja se, mis surnud, peab
temmale jäma.
35.
Ja kui kellegi härg teise
mehhe härga kaewab, et ta
surreb: siis peawad nemmad
sedda härga, mis ellus,
ärramüma ja selle rahha poleks
jaggama, ja sedda, mis surnud,
ka poleks jaggama.
36.
Ehk kui on teäta olnud, et
se härg on jo eile ja enne
kaewlik olnud, ja temma issand
ei olle tedda mitte hoidnud:
siis peab ta kowwaste härja
härja wasto jälle andma, ja se
mis surnud peab temmale
jäma.
37.
Kui kegi ühhe härja ehk
lamba warrastab ja tappab
sedda ehk müüb sedda ärra:
siis peab ta wiis härga ühhe
härja wasto jälle andma, ja
nelli lammast ühhe lamba
wasto.
22.
Peatük.
Kohto-seädussed; wargussest ja
muist pattust.
1.
Kui warrast leitakse middagi
läbbimurdmast ja tedda lüakse,
nenda et ta surreb: siis ei olle
teisel were-süüd.
2.
Kui pääw ta ülle on
tousnud, siis on teisel were-sü;
kül se warras olleks piddand
jälle puhhas ärratassuma: kui
temmal ep olleks ühtegi olnud,
siis olleks tedda woinud ta
wargusse pärrast ärramüa.
3.
Kui se wargus (olgo se härg
ehk esel ehk lammas) ellus
alles temma käest leitakse: siis
peab ta kahhewörra jälle
maksma.
4.
Kui kegi ühhe pöllo ehk
wina-mäe lasseb ärrasöta, ja
aiab omma lojust senna sisse,
ja södab teise mehhe pöllo
ärra: se peab sedda
keigeparremat ommast pöllust
ja sedda keigeparremat
ommast wina-mäest jälle
andma.
5.
Kui tulloke lahti saab ja