Teine Mosesse Ramat
176 
hakkab kibbowitste külge, ja
wilja-nabrad pölletakse ärra,
ehk leikamatta willi ehk pöld:
siis peab se, kes tuld on
süütnud pöllema, ikka tassuma,
mis ärrapöllend.
6.
Kui kegi omma liggimessele
annab rahha ehk riisto hoida,
ja sedda warrastakse selle
mehhe maiast ärra; kui se
warras leitakse, siis peab ta
kahhewörra maksma.
7.
Kui sedda warrast ei leita
mitte, siis peab se-perremees
jum~alatte ette sama widud:
kas ta ei olle om~a kät
liggimisse warra külge pistnud.
8.
Keige ülleastmisse asja
pärrast, härja pärrast, eesli
pärrast, lamba pärrast, ride
pärrast, iggaühhe ärrakaddunud
asja pärrast, mis kegi ütleb, et
se temma pärralt on: siis peab
nende mollematte assi
jummalatte ette tullema,
kumma need jum~alad sü-
alluseks moistwad, se peab
omma liggimessele kahhewörra
maksma.
9.
Kui kegi omma liggimessele
ühhe eesli ehk härja, ehk
lamba ehk mingisugguse
lojukse annab hoida, ja se
surreb ehk saab wiggaseks ehk
aetakse ärra ei ühhegi nähhes:
10.
Siis peab wanne Jehowa
ees nende kahhe wahhel
ollema: kas ta on omma kät
omma liggimesse warra külge
pistnud? ja se kelle pärralt se
on, peab se wande
wastowötma, ja teine ei pea
sedda mitte jälle tassuma.
11.
Agga kui se ikka tem~a
käest on warrastud, siis peab
ta sellele, kelle pärralt se on,
maksma.
12.
Kui se ikka murtud, siis
peab ta se peäle ühhe
tunnistus-mehhe saatma; sedda
murtud ei pea ta mitte
maksma.
13.
Ja kui kegi omma
liggimesse käest middagi
laenab, ja se saab wiggaseks,
ehk surreb ärra; kui se kelle
pärralt se on, seäl jures ei
olle, siis peab ta sedda ikka
tassuma.
14.
Kui se, kelle pärralt se on,
seäl jures olnud, siis ei pea ta
mitte maksma; kui se on
numatud, siis jääb se numa-
hinna ette.
15.
Ja kui kegi ühhe neitsi
melitab, kes ei olle kihlatud, ja