Prohweti Esekieli Ramat
1789 
pärrast, kui ta okse aias.
6.
Temma oksade peäle teggid
keik liñnud taewa al pessad, ja
ta illusatte oksade alla teggid
keik mets-ellajad poege, ja
temma warjo al ellasid keik
sured pagganad.
7.
Ja ta sai illusaks om~as
surusses om~a pitka oksade
pärrast: sest tem~a juur olli
sure wee äres.
8.
Need seedripuud Jummala
aedas ei katnud tedda mitte;
männad ei sanud ta oksade
wasto, ja Armoni-puud ei olnud
nenda kui ta illusad oksad: ei
ükski pu Jummala aedas ei
sanud temma wasto ta illo
sees.
9.
Ma ollen tedda illusaks
teinud temma paljo oksadega,
nenda et keik Edeni puud, mis
Jummala aedas on, tedda
kaetsesid.
10.
Sepärrast (ütleb Issand
Jehowa nenda: Et sa körgeks
sanud pitkusse polest) et ta on
om~a ladwa otsa jämmedatte
oksade wahhele pannud, ja
temma südda on uhkeks läinud
om~a ülbusse läbbi;
11.
Siis tahhan ma sedda anda
wäggewa kätte, kes pagganatte
seas; se peab temmaga
teggema, mis ta tahhab:
temma öäla tö järrele ollen ma
sedda ärraheitnud.
12.
Ja woörad, kes wägga
waljud pagganatte seas, need
on sedda ärrakautand ja sedda
mahhajätnud: tem~a oksad
langsid mahha mäggede peäle,
ja keige orgude peäle, ja
temma illusad oksad murti
katki keige Ma wee-oiade
kohta, ja keik rahwas Ma peäl
lähhäwad temma warjo alt
ärra, ja jätwad tedda mahha.
13.
Temma käñno peäle wötsid
keik liñnud, mis taewa al,
asset, ja ta illusatte okste
peäle said keik mets-ellajad:
14.
Sepärrast et ükski pu, mis
wee äres, ei pea ülbeks sama
omma pitkusse pärrast, egga
omma ladwa-otsa pannema
jämmedatte oksade wahhele, ja
et ükski neist, kel wet rohkeste
on, ei jä seisma omma ülbusse
läbbi: sest neid keik peab
surma kätte antama ma-alluse
kohta, innimeste laste sekka,
nende jure, kes allalähhäwad
hauda.
15.
Nenda ütleb Issand
Jehowa: Sel päwal, kui ta