Prohweti Esekieli Ramat
1805 
ellatama, ja paljaks tehtud
kohhad peawad sama
üllesehhitud.
34.
Ja se ärrahäwwitud Ma
peab sama harritud, se eest, et
se olli laggedaks sanud keikide
nähhes, kes mödaläksid.
35.
Siis peab ööldama:
Sesinnane Ma, mis olli
ärrahäwwitud, on sanud nende
kui Edeni rohho-aed; ja need
liñnad, mis ollid paljaks tehtud,
ja ärrahäwwitud, ja
mahhakistud, need on
tuggewaks tehtud, ja neis
ellatakse.
36.
Ja need pagganad, mis
teie ümberkaudo üllejänud,
peawad tundma, et minna
Jehowa ollen üllesehhitanud,
mis mahhakistud, ja istutanud,
mis olli ärrahäwwitud: minna
Jehowa ollen räkinud, ja teen
sedda ka.
37.
Nenda ütleb Issand
Jehowa: Weel lassen ma Israeli
suggu ennese käest nou
küssida, mis ma neile pean
teggema; ma tahhan neid ni
paljo innimessi tehha, kui
puddolojuksed on.
38.
Kui üks pühhade karri, kui
Jerusalemma karri temma
seätud Pühhade aeges, nenda
peawad need paljaks tehtud
liñnad ollema täis iñimeste
karja, ja peawad tundma, et
minna Jehowa ollen.
37.
Peatük.
Surnude luud sawad jälle ühte,
se läbbi tähhendakse, et Judid
piddid jälle armo sama.
1.
Jehowa kässi sai minno
peäle, ja Jehowa wiis mind
wälja waimus, ja panni mind
seisma kesk orgo, ja se olli
täis luid.
2.
Ja ta wiis mind nende jure
ümberringi, ja wata, neid olli
wägga paljo seäl orgus, ja
wata, nemmad ollid wägga
ärrakuinud.
3.
Ja tem~a ütles mo wasto:
Iñimesse poeg, kas
needsiñatsed luud kül peaksid
jälle sama ellama? ja ma
ütlesin: Issand Jehowa, sinna
tead sedda.
4.
Ja ta ütles mo wasto: Rägi
prohweti wisil neistsinnatsist
luist, ja ütle nende wasto: Teie
ärrakuinud luud, kuulge Jehowa
sanna.