Prohweti Osea Ramat
1842 
anda, siis peate teie andid, ja
melehäid, ja suurt au mo käest
sama: sepärrast andke mulle
teäda se unnenäggo, ja mis se
tähhendab.
7.
Nemmad kostsid teistkorda
ja ütlesid: Kunningas üttelgo se
unnenäo omma sullastele, siis
tahhame meie teäda anda, mis
se tähhendab.
8.
Kunningas kostis ja ütles:
Ma tunnen töeste, et teie aega
witate, sepärrast et teie näte,
et se sanna mo käest on
wäljaläinud.
9.
Kui teie sedda unnenäggo
mulle mitte ei anna teäda, siis
on üks kohhus teie peäl, et
teie ollete ettewötnud wallet ja
tühjad sannad mo ette räkida,
kunni teine aeg tulleb:
sepärrast üttelge mulle se
unnenäggo, siis saan ma
teäda, et teie mulle woite
teäda anda, mis se tähhendab.
10.
Kaldea-targad kostsid
kunninga ette ja ütlesid: Ei olle
sedda innimest Ma peäl, kes
kunninga sanna woib teäda
anda, sepärrast et ükski suur
ja wäggew kunningas ei olle
nisuggust asja küssinud ei
ühhegi kunsi-mehhe ja tähte-
tundia egga Kaldea-targa käest.
11.
Ja se assi, mis kunningas
küssib, on raske, ja ei olle
muud, kes sedda kunninga ette
woib teäda anda, kui agga
jummalad, kes ei olle ellamas
innimeste jures.
12.
Selle sanna pärrast olli
kunninga meel pahha, ja ta sai
wägga wihhaseks, ja käskis keik
Pabeli targad ärrahukkada.
13.
Ja se käsk läks wälja, et
neid tarkaid piddi tappetama;
ja nemmad otsisid Tanieli ja
temma seltsimehhed, et neid
piddi tappetama.
14.
Siis küssis Taniel se nou ja
kässo pärrast kunninga
wahhimeeste pealikko Arjoki
käest, kes wäljaläks Pabeli
targad ärratapma.
15.
Ta hakkas räkima ja ütles
Arjoki kunninga üllema-
pealikkule: Mikspärrast on se
käsk ni ruttuste kunninga käest
wäljatulnud? siis andis Arjok
sedda asja Tanielile teäda.
16.
Ja Taniel läks sisse ja
pallus kunningalt, et ta
temmale piddi aega andma, et
ta woiks kunningale teäda
anda, mis se unnenäggo piddi
tähhendama.