Prohweti Osea Ramat
1889 
10.
Peatük.
Jehowa maksab nende kätte,
kes tedda ei karda.
1.
Israel on üks paljaks tehtud
winapu, temma kannab wilja,
mis temma sarnane on ; kui
temmal paljo wilja on, siis wiib
ta paljo altaride peäle; kui
temma Ma hästi kannab, siis
tewad nem~ad illusad
ebbausso- sambad.
2.
Nende südda teeb neid
waggaks, kül nem~ad jo on
süallused: tem~a kissub mahha
nende altarid, ta raisab ärra
nende ebbausso- sambad.
3.
Sest nüüd ütlewad nemmad:
Eks meil ei olle kunningast? kui
meie ei karda Jehowat, mis
peab siis kunningas meile
teggema?
4.
Nemmad räkiwad tühjad
sannad tühja wandudes, ja
seädust tehhes: sepärrast
haljandab kohhus kui surma-
rohhi mo pöllo waggude peäl.
5.
Nende wassikatte pärrast
Petawenis kartwad Samaria
liñna naabred: sest selle
wassika pärrast leinab temma
rahwas ja tem~a pappid, (kes
nüüd wägga röömsad on
temma pärrast, temma au
pärrast,) sest se on temma
jurest wangi widud.
6.
Sedda peab ka Assuri-male
widama anniks selle kunningale,
kes wastane on ; häbbi wöttab
Ewraimit kinni, ja Israel peab
häbbenema omma nou pärrast.
7.
Samaria ja temma kunningas
on hukka läinud kui waht, mis
wee peäl on.
8.
Ja Aweni körged paigad on
ärrakautud, mis Israelile pattuks
olnud: kibbowitsad ja ohhakad
peawad tousma nende altaride
peäl; siis ütlewad nemmad
mäggedele: Katke meid; ja
mäekinkudele: Langede meie
peäle.
9.
Kibea päiwist olled sa patto
teinud, Israel! senna jäid
nemmad seisma: ei saand
Kibeas neid kätte se södda,
pöraste laste wasto.
10.
Omma himmo järrele
karristasin ma neid ka, ja
rahwas koggusid nende wasto,
kui ma neid kinnisiddusin
nende kahhe wao peäl.
11.
Ja Ewraim on üks öppetud
wärs, mis armastab pahmast
tallada; agga minna tahhan