Prohweti Osea Ramat
1893 
weel ennam patto, ja tewad
ennesele wallatud kuiud
om~ast höbbedast, nenda kui
nemmad arwawad, ebba-
jummalad, mis keik seppade tö
on ; neist ütlewad teised: Kes
innimessed ohwerdawad, need
peaksid enneminne wassikattele
suud andma.
3.
Sepärrast peawad nemmad
ollema kui hom~iko pilw, ja kui
kaste, mis warra langeb ja
ärralähhäb, kui hagganad, mis
kangest tulest rehheallusest
ärraaetakse, ja kui suits
korsteinast.
4.
Ja minna ollen Jehowa so
Jummal Egiptusse-maalt siit
sadik, ja ei muud jummalat kui
mind ei piddand sa mitte
tundma, ja muud ärrapeästjat
¤ ei olle kui minna.
5.
Minna ollen sind tunnud
körbes seäl poudsel maal.
6.
Kui neile hea karja-ma sai,
siis sai nende köht täis; nende
köht sai täis, ja nende südda
surustelles: sepärrast
unnustassid nemmad mind
ärra.
7.
Ja minna ollen neile ka kui
tömmo-loukoer; kui pardri-
metsalinne tahhan ma tee peäl
wahtida.
8.
Ma tahhan nende wasto
tulla kui karro, kes poegest
lahtisanud, ja nende süddame
lukko löhki kiskuda, ja neid
seälsammas ärrasüa kui hirmus
loukoer, metsalinne peab neid
löhkuma
9.
Se on sind ärrarikkunud,
Israel, et sa minno wasto,
omma abbi wasto olled
pannud.
10.
Kus on so kunningas nüüd?
se peästko sind nüüd keige so
liñnade sees; ja kus on so
kohtomoistjad, kellest sa
ütlesid: Anna mulle kunningast
ja würstid.
11.
Ma andsin sulle ühhe
kunninga omma wihha sees, ja
ma tahhan tedda ärrawötta
omma hirmsa wihha sees.
12.
Ewraimi üllekohhus on
kinniseutud, temma pat on
tallele pandud.
13.
Wallud peawad temmale
tullema kui naesel, kes lapse
saab; (ta on üks moistmatta
laps, sest ta ei seisa mitte
omma aega lapsekoias
14.
Ma tahhan neid
ärrapeästada pörgo käest, ja
tahhan lunnastada surmast;