Prohweti Osea Ramat
1894 
kus on keik so katk, oh surm?
kus on so hukkaminne, oh
pörgo? kahhetseminne peab
mo silma eest ollema
ärrapettetud.)
15.
Sest temma ellab omma
wendade seas kui mets-esel;
päwatousma tuul, Jehowa tuul,
mis körwest touseb, peab
tullema, ja temma hallikas
peab ärratahhenema ja temma
kaew ärratahhenema; se peab
warrandust ärrarisuma, keik
kallid riistad.
14.
Peatük.
Israeli pat, nuhtlussed ja öige
pattustpöörminne.
1.
Samaria on sü läbbi
ärrahäwwitud, sest ta on omma
Jummala wasto pannud; moöga
läbbi peawad nemmad
langema, nende nored lapsed
peawad kiwwi wasto paiskatud,
ja nende raske-jallatsed löhki
löhhutud sama.
2.
Pöra ümber, Israel, Jehowa
om~a Jummala pole, sest sa
olled kommistanud omma
üllekohto läbbi.
3.
Wötke ennestega palwe
sannad, ja pöörge Jehowa
pole; üttelge temma wasto:
Wötta ärra keik üllekohhut, ja
anna ja wötta sedda head, siis
tahhame tassuda omma ulede
wärsid.
4.
Assur ei woi meile abbi
sata, hooste selgas ei tahha
meie söita, ja meie ei tahha
ennam öölda omma kätte töle:
Oh meie jummalad! sest siño
sees saab ka waene laps
hallastust.
5.
Ma tahhan nende
ärratagganemist parrandada,
ma tahhan neid armastada hea
mele polest, sest mo wihha on
iggaühhest ärrapöörnud.
6.
Ma tahhan Israelile olla kui
kaste, ta peab öitsema kui
lillike, ja omma jured aiama kui
Libanon.
7.
Temma wössud peawad
ettetullema, ja temma suur au
peab ollema kui öllipu, ja hea
hais peab temmal ollema kui
Libanonil.
8.
Kes ta warjo al istuwad,
need peawad ümberpöörma, ja
ello wilja kandma, ja öitsema
kui winapu: temma mällestus
on kui Libanoni wiin.
9.
Issand ütleb: Oh Ewraim! mis