Prohweti Jona Ramat
1919 
minnema, ja andis laewa rahha,
ja astus senna sisse, et ta
piddi nendega Tarsisi minnema
Jehowa palle eest ärra.
4.
Ja Jehowa töstis suurt tuult
merre peäle, ja suur kange tuul
sai merre peäle, ja laewa-
mehhed mötlesid, et laew piddi
katkema.
5.
Ja laewa-mehhed kartsid, ja
iggaüks kissendas omma
jummala pole; ja lopisid need
riistad, mis laewas olli,
merresse; ja Jona olli
mahhaläinud laewa rumi sisse,
ja mahhaheitnud, ja maggas
raskeste.
6.
Ja laewa-meeste üllem astus
temma jure, ja ütles temmale:
Mis sul on, et sa ni raskeste
maggad; touse ülles, hüa
omma Jummala pole, ehk se
Jummal saab meie wasto
lahkeks, et meie hukka ei
lähhä.
7.
Ja nemmad ütlesid teine
teise wasto: Läkki, ja heitkem
liisko, et same teäda, kelle sü
pärrast se önnetus meile
sanud; ja nemmad heitsid
liisko, ja liisk langes Jona
peäle.
8.
Ja nemmad ütlesid temma
wasto: Et rägi meile ülles, mis-
ja kelle pärrast sesinnane
önnetus meile sanud? mis on
so ammet ja kust sa tulled?
kust maalt sa pärrit? ja
missuggusest rahwast olled
sinna?
9.
Ja ta ütles nende wasto: Ma
ollen Ebrea-mees, ja ma
kardan Jehowat taewa
Jummalat, kes merd ja kuiwa
maad on teinud.
10.
Ja need mehhed hakkasid
üpres wägga kartma, ja ütlesid
ta wasto: Mikspärrast olled sa
sedda teinud? (sest need
mehhed teädsid, et temma
Jehowa palle eest olli
pöggenemas, sest ta olli neile
sedda täetanud.)
11.
Ja nemmad ütlesid ta
wasto: Mis peame meie sulle
teggema, et merri meist soiko
jääks? sest merri läks ikka
ennam mässama.
12.
Ja ta ütles nende wasto:
Wötke mind, ja wiskage mind
merresse, siis jääb merri teist
soiko; sest ma tean, et minno
pärrast sesinnane suur kange
tuul teie wasto on.
13.
Ja need mehhed soudsid,
et nemmad piddid laewa jälle