Prohweti Habakuki Ramat.
1940 
13.
Sa olled ni puhhas silmist,
et sa ei woi kurja nähha, ja
waewa ei woi sa peältke mitte
wadata; miks sa peaksid
waatma nende peäle, kes
pettust tewad, ja peaksid wait
ollema, kui se, kes öäl on,
sedda ärranelab, kes öigem
tedda?
14.
Kas sa siis olled
innimessed merre kallade
sarnatseks teinud, ehk kui
romajad, kelle ülle ep olle
wallitsejat?
15.
Keik neid weab ta öngega
ülles, ta aiab neid kokko
omma noda sisse, ja koggub
neid omma wörgo sisse;
sepärrast römustab ta ennast,
ja on wägga römus.
16.
Sepärrast ohwerdab ta
omma nodale, ja suitsetab
omma wörgule: sest nende
läbbi saab tem~a ossa
lihhawaks, ja tem~a roog
raswaseks.
17.
Kas ta sepärrast peab
omma noda tühjendama? ja
kas ta ei pea armo andma,
ühtepuhko pagganad
ärratappes?
2.
Peatük.
Öige usk peab Jummala
tootust kinni: Pabeli rahwas
saab hukka.
1.
Ma tahhan seista ommas
wahtis, ja seisma jäda kantsi,
ja tahhan wahtida, et ma saan
nähha, mis ta wöttab mo sees
räkida, ja mis ma pean
wastama omma nomimisse
peäle.
2.
Ja Jehowa wastas mulle ja
ütles: Kirjota se nägeminne, ja
panne sedda selgeste laudade
peäle ülles, et se woiks sedda
kermeste läbbiaiada, kes sedda
loeb.
3.
Sest se nägeminne jääb
weel seätud aiaks, ja üks
kulutaja on päwade otsas, ja ei
walleta mitte; kui ta wiwib, siis
ota tedda, sest ta tulleb
wissiste, ei ta jä järrele.
4.
Wata, kes üllemeeltse
süddamega on, selle hing ei
olle mitte öiglane tem~a sees;
agga, kes öige on om~as
uskus, se peab ellama.
5.
Agga paljo wähhem on
öiglane se, kedda wiin pettab,
kes hooplik mees, kel ei olle