Prohweti Habakuki Ramat.
1939 
prohwet Habakuk on näinud.
2.
Jehowa kui kaua pean ma
karjuma, ja sinna ei wötta
kuulda? kui kaua pean ma so
pole kissendama wäekauba tö
pärrast, ja sa ei sada mitte
abbi?
3.
Miks sa lassed mind nähha
nurjatumat tööd, ja watad peält
sedda waewa? ja
ärraraiskaminne ja wäekauba tö
on minno ees, ja riid ja taplus
on, mis töstetakse.
4.
Sepärrast jääb kässo-
öppetus järrele, ja ei tulle ial
wälja, mis kohhus: sest kes öäl,
se pirab selle öige ümber,
sepärrast tulleb woöreti kohhus
wälja.
5.
Katsuge pagganatte seas, ja
wadage, ja pange wägga
immeks: sest ma teen üht
teggo teie aial, mis teie ei
ussu, kui sedda juttustakse.
6.
Sest wata, ma sadan ülles
Kaldea-mehhed, üks rahwas,
kel kibbe ja äkkilinne meel on,
kes lähhäb sedda maad läbbi
ni lai kui ta on, et ta saaks
pärrida need honed, mis ep
olle temma pärralt.
7.
Sesamma on hirmus, ja
tulleb karta; ta käest tulleb
wälja, mis ta öigeks arwab ja
moistab.
8.
Ja temma hobbosed on
kermemad kui pardri-
metsalissed, ja ablamad kui
hundid öhto aial, ja temma
rüütlid andwad ennast laiale: ja
ta rüütlid tullewad kaugelt,
nemmad lendawad kui kotkas,
mis töttab söma.
9.
Keik temma wäggi tulleb
wäggiwalda teggema: nende
silmade himmo käib hom~iko
pole, ja koggub wangid kui
liwa.
10.
Ja temma pilkab
kunningaid, ja würstid on
temmale üks naer: temma
naerab keik tuggewad liñnad, ja
kuhjab mullast wallid, ja wöttab
iggaühhe liñna ärra.
11.
Siis käib ta läbbi kui tuul,
ja lähhäb ikka peäle, ja saab
süalluseks; sesinnane temma
rammo on temmale jummalaks.
12.
Eks siña olle wannast
Jehowa mo Jummal, mo pühha
Lunnastaja? ärra lasse meid
mitte ärrasurra; Oh Jehowa, sa
olled tedda öigeks nuhtlusseks
pannud, ja sinna, oh Kaljo,
olled tedda kinnitand meile
märko anda.