Prohweti Malakia Ramat.
1976 
2.
Peatük.
Paljo süüd lükkatakse
preestride ja mu rahwa peäle.
1.
Ja nüüd teile, oh preestrid!
antakse sesinnane käsk:
2.
Kui teie ei wötta kuulda, ja
kui teie ei panne süddamesse,
et teie mo nimmele au annate,
ütleb wäggede Jehowa, siis
tahhan ma teie peäle läkkitada
ärraneedmist, ja teie
önnistussed ärraneda; kül ma
tahhan sedda ärraneda,
sepärrast et teie ei wötta
südamesse panna.
3.
Wata, ma tahhan teile sedda
seemne wilja söitelda, ja
ärrarikkuda, ja tahhan sitta,
teie Pühhade ohwride sitta
laiale wissata teie silmi, et se
teid ennesega peab ärrawima.
4.
Et teie peate tundma, et ma
teie kätte ollen läkkitanud
seddasinnast käsko, et mo
seädus peaks jäma Lewiga,
ütleb wäggede Jehowa.
5.
Mo seädus olli temmaga,
ello- ja rahho-seädusseks, ja
neid andsin ma temmale
kartusseks, ja temma kartis
mind, ja temma olli
ärraehmatud mo nimme
pärrast.
6.
Töe kässo-öppetus olli
temma suus, ja köwwerust ei
olle leitud ta ulede seest;
rahho sees ja öiglase melega
käis ta minnoga, ja pöris paljo
üllekohtust ümber.
7.
Sest preestri uled peawad
tarkusse tundmist hoidma, ja
teised peawad kässo-öppetust
temma suust otsima, sest
temma on wäggede JEHOWA
Käsk.
8.
Ja teie ollete seält tee peält
ärralahkund, ja paljo saatnud
kommistama kässo-öppetuses;
teie ollete Lewi seädust
ärrarikkunud, ütleb wäggede
Jehowa.
9.
Sepärrast ollen ka minna
teinud, et teid mikski ei panda,
ja et teie ollete alwad keige
rahwa melest, sepärrast et teie
ei pea minno wisisid, ja peate
ühhest ennam luggu kui teisest
kässo-öppetusses.
10.
Eks meil keikil olle üks
issa? eks üks Jummal ei olle
meid lonud? mikspärrast teme
siis pettust teine teise wasto,
ja teotame ärra omma
wannematte seädust?