Teine Mosesse Ramat
203 
ehhitas altari temma ette, ja
Aaron hüdis ja ütles: Hom~e
on üks Pühha Jehowale.
6.
Ja nem~ad tousid teisel
päwal warra ülles, ja
ohwerdasid pölletamisse-ohwrid
ja töid tänno-ohwrid; ja rahwas
istusid mahha söma ja joma, ja
tousid ülles mängima.
7.
Ja Jehowa räkis Mosesse
wasto: Minne, astu mahha: sest
so rahwas, mis sa Egiptusse
maalt olled seie ülles tonud,
on pahhaste teinud.
8.
Nemmad on äkkitselt
ärralahkund seält tee peält,
mis ma neid käsksin; nemmad
on ennesele ühhe wallatud
wassika teinud, ja selle ette
kummardanud ja temmale
ohwerdanud ja öölnud: Need
on so jummalad, Israel, kes
sind Egiptusse maalt seie
üllestonud.
9.
Ja Jehowa ütles Mosesse
wasto: Ma nään sedda rahwast,
ja wata, se on üks kangekaelne
rahwas.
10.
Ja nüüd, lasse mind, et mo
wihha nende wasto süttib
pöllema, et ma otsa nende
peäle teen, siis tahhan ma sind
sureks rahwaks tehha.
11.
Ja Moses pallus
allandlikkult Jehowa omma
Jum~ala pallet, ja ütles:
Jehowa mikspärrast süttib so
wihha pöllema omma rahwa
wasto, mis sa sure rammoga ja
tuggewa käega olled Egiptusse
maalt wäljawinud.
12.
Mikspärrast peawad
Egiptusse-rahwas räkima ja
ütlema: Neile kahjuks on ta
neid wäljawinud, et ta neid
mäggede wahhele ärratappaks,
ja et ta neid Ma peält
ärralöppetaks? pöra ennast
ommast tullisest wihhast, ja
wötta kahhetseda sedda kurja,
mis sa omma rahwale piddid
teggema.
13.
Mötle omma sullaste
Abraami, Isaaki ja Israeli peäle,
kennele sa olled isse ennese
jures wandunud ja nende
wasto öölnud: Ma tahhan teie
suggu ni paljo tehha kui taewa
tähhed, ja keik sedda maad,
mis ma ollen räkinud, tahhan
ma teie suggule anda, et
nem~ad sedda pärris-ossaks
sawad iggaweste.
14.
Ja Jehowa kahhetses
sedda kurja, mis ta käsknud
omma rahwale tehha.