Ewangelium Pühhast Lukast ülleskirjotud.
2170 
15.
Peatük.
Jummala hallastus kidetakse
tähhendamisse sanna läbbi
ärrakaddunud lambast, trahma-
rahhast ja poiast.(Ewangelium
kolmandamal Pühhapäwal
pärrast kolm-aino Jummala
Pühha.
1.
Agga keik tölnerid ja
pattused tullid tem~a jure,
tedda kuulma.
2.
Ja Wariserid ja kirjatundiad
nurrisesid ja ütlesid: Sesinnane
wottab pattusid wasto, ja sööb
nendega.
3.
Agga temma räkis neile se
tähhendamisse sanna ja ütles:
4.
Missuggune innimenne teie
seast on, kennel sadda
lammast on, ja, kui ta ühhe
neist ärra--kautab, eks ta jätta
ühheksakümmend peäle
ühheksa körbe, ja eks ta lähhä
selle järrele, mis on
ärrakaddunud, kunni ta sedda
leiab:
5.
Ja kui ta saab leidnud, siis
panneb temma sedda omma
ollade peäle römoga.
6.
Ja kui temma koio saab, siis
kutsub ta kokko söbrad ja
naabred, ja ütleb neile: Olge
minnoga röömsad, sest ma
ollen leidnud omma lamba, mis
olli ärrakaddunud.
7.
Minna ütlen teile, et nenda
on rööm taewas ühhe pattuse
pärrast, kes meelt parrandab,
ennam kui ühheksakümne peäle
ühheksa öige pärrast, kellel
mele-parrandamist ei olle
tarwis.
8.
Ehk missuggune naene on,
kel küm~e trahma--rahha on,
kui ta ühhe trahma-rahha
ärrakautab, eks ta künalt ei
süta, ja eks ta kodda ei pühhi,
ja eks ta holega ei otsi, senni
kui ta sedda leiab.
9.
Ja kui ta saab leidnud, siis
kutsub ta kokko söbrad ja
naabred, ja ütleb: Olge
minnoga röömsad, sest ma
ollen se trahma-rahha leidnud,
mis ma ollin ärrakautanud.
10.
Nenda, ütlen minna teile,
on rööm Jummala inglide ees
ühhe pattuse pärrast, kes
meelt parrandab.)
11.
Agga temma ütles: Ühhel
innimessel olli kaks poega.
12.
Ja norem neist ütles issa
wasto: Issa, anna mulle se
warra, mis minno ossaks tulleb: