Ewangelium Pühhast Lukast ülleskirjotud.
2171 
ja temma jaggas neile se
warra.
13.
Ja ei mitte kaua pärrast
sedda aega koggus se norem
poeg keik kokko, ja läks ärra
kaugele male: ja seäl pillas ta
ennese warra ärra, ja ellas
önnetumas ellus.
14.
Agga kui ta keik sai
ärrahukkanud, tulli senna male
kange nälg: ja tühhi hakkas
temma kätte tullema.
15.
Ja temma läks ja seisis
ühhe koddanikko jures seäl
maal, ja se läkkitas tedda
omma wäljale siggo hoidma.
16.
Ja temma püdis om~a
köhto täita tühjest lestidest,
mis need sead söid, ja ükski ei
annud temmale.
17.
Agga kui ta parramad
mötted sai, ütles temma: Mitto
palgalist on mo issal, kel leiba
kül on, agga minna lähhän
hukka nälja pärrast?
18.
Ma tahhan kätte wotta ja
omma issa jure miñna, ja
tahhan temmale öölda: Issa,
ma ollen patto teinud taewa
wasto ja sinno ees,
19.
Ja minna ei olle teps
wäärt, et mind so poiaks
hütakse: pea mind kui ühte
omma palgalistest.
20.
Ja temma wottis kätte ja
läks omma issa jure; agga kui
ta weel kaugel ärra olli, näggi
tedda temma issa, ja temmale
sai halle meel: ja ta jooksis ja
hakkas temma ümber kaela, ja
andis temmale suud.
21.
Agga se poeg ütles
temmale: Issa, ma ollen patto
teinud taewa wasto ja siño
ees, ja ei olle teps wäärt, et
mind so poiaks hütakse.
22.
Agga issa ütles omma
sullaste wasto: Toge
keigekallimat kube ja pange
temma selga, ja andke sörmust
temma sörme, ja kingi temma
jalga.
23.
Ja toge sedda
nuumwassikast ja tapke sedda,
ja sögem ja olgem röömsad:
24.
Sest sesinnane mo poeg
olli surnud, ja on jälle ellawaks
sanud: ja tem~a olli
ärrakaddunud, ja on leitud. Ja
nem~ad hakkasid röömsad
ollema.
25.
Agga temma wannem poeg
olli wäljal: ja kui temma tulli ja
koia liggi sai, kulis ta laulmist
ja tansimist.
26.
Ja temma kutsus ühhe