Ewangelium Pühhast Lukast ülleskirjotud.
2172 
neist sullasist ennese jure ja
kulas, mis se peaks ollema.
27.
Agga se ütles temmale: So
wend on tulnud, ja so issa on
se nuumwassika tapnud, et ta
tedda on terwelt jälle sanud.
28.
Ja temma sai wihhaseks, ja
ei tahtnud mitte sisse miñna;
siis läks temma issa wälja ja
pallus tedda.
29.
Agga ta wastas ja ütles
issale: Wata, ni mitto aastat
tenin minna sind, ja ei olle ial
ülle sinno sanna käinud, ja
sinna ei olle mulle ellades ühte
sikkoge annud, et ma olleksin
woinud omma söbradega
römus olla.
30.
Agga, kui sesinnane poeg
on tulnud, kes sinno warra
horadega nahka pannud, olled
sinna se nuumwassika temma
pärrast tapnud;
31.
Agga ta ütles temma
wasto: Poeg, sinna olled ikka
mo jures, ja keik, mis minno
on, on sinno pärralt.
32.
Nüüd peaks sinno meel
hea ja römus ollema, et
sesinnane sinno wend olli
surnud, ja on jälle ellawaks
sanud: ja et ta olli
ärrakaddunud, ja on leitud.
16.
Peatük.
Kawwal maiapiddaja; monned
öppetussed selle pärrast.
Abbiello lahhutaminne. Rikkas
mees ja waene Laatsarus.
(
Ewangelium ühheksamal
Pühhapäwal pärrast kolm-aino
Jummala Pühha. (Ewangelium
essimessel Pühhapäwal pärrast
kolm-aino Jummala Pühha.
1.
Agga ta ütles ka omma
jüngritte wasto: Üks innimenne
olli rikkas, sel olli maia--
piddaja, ja selle peäle olli
temma ette könne töstetud, kui
peaks ta temma warra
ärrahukkama.
2.
Ja temma kutsus tedda ja
ütles temmale: Kuida ma sedda
sinnust kulen? te arro ommast
maiapiddamissest, sest sinna ei
woi ennam mitte maia piddada.
3.
Agga se maiapiddaja mötles
issienneses: Mis ma pean
teggema? minno Issand wottab
maiapiddamist minnust ärra:
kaewada ei suda minna mitte;
häbbi on mul kerjades.
4.
Ma tean, mis ma tahhan
tehha, et, kui minna
maiapiddamissest lahti saan,