Ewangelium Pühhast Joannessest ülleskirjotud.
2256 
1.
Sedda räkis Jesus, ja töstis
ommad silmad taewa pole, ja
ütles: Issa, tund on tulnud,
auusta omma Poia, et ka Poeg
sind auustaks;
2.
Nenda kui sinna temmale
olled melewalda annud keik
ülle lihha, et temma neile
keikile, kedda sinna temmale
olled annud, iggawest ello
annaks.
3.
Agga se on se iggawenne
ello, et nem~ad tundwad sind,
sedda ainult tössist Jummalat,
ja JESUST KRISTUST, kedda
sinna olled läkkitanud.
4.
Minna ollen sind auustanud
Ma peäl: Ma ollen sedda tööd
löppetanud, mis sa mulle olled
annud, et ma piddin teggema.
5.
Ja nüüd auusta mind, sinna
Issa, sinno ennese jures selle
auga, mis mul olli sinno jures,
ennego ma-ilm olli.
6.
Minna ollen sinno nimme
teäda annud innimestele,
kedda sa mulle ma-ilmast olled
añud; sinno pärralt ollid
nemmad ja sa olled neid mulle
añud, ja nem~ad on siño saña
piddanud.
7.
Nüüd on nemmad tunnud, et
keik, mis sinna mulle olled
annud, sinnust on.
8.
Sest need sannad, mis sinna
mulle olled annud, ollen ma
neile annud, ja nemmad on
sedda wastowotnud, ja töest
tunnud, et ma sinnust ollen
wäljaläinud, ja nemmad on
usknud, et sinna mind olled
läkkitanud.
9.
Minna pallun nende eest;
ma-ilma eest ei pallu minna
mitte, waid nende eest, kedda
sinna mulle olled annud, sest
nem~ad on sinno pärralt.
10.
Ja keik, mis minno on, on
sinno, ja mis sinno on, on
minno, ja nende sees ollen
minna auustud.
11.
Ja minna ep olle
eddespiddi ennam ma-ilmas, ja
needsiñatsed on ma-ilma sees,
ja ma tullen sinno jure. Pühha
Issa, hoia neid omma nimme
sees, kedda sa mulle olled
annud, et nemmad üks on,
nenda kui meie.
12.
Kui ma nendega ollin ma-
ilmas, hoidsin minna neid sinno
nimme sees; kedda sa mulle
olled annud, neid ollen minna
hoidnud, ja ükski ep olle neist
kaddunud, kui agga se
kaddumisse laps, et kirri piddi