Ewangelium Pühhast Joannessest ülleskirjotud.
2257 
töeks sama.
13.
Agga nüüd tullen minna
sinno jure, ja rägin sedda ma-
ilmas, et minno rööm neil
woiks olla täieste nende sees.
14.
Minna ollen neile sinno
sanna annud, ja ma-ilm on
neid wihkanud ; sest nemmad
ep olle mitte ma-ilmast, nenda
kui minna ma-ilmast ei olle.
15.
Minna ei pallu mitte, et sa
neid ma-ilmast ärrawottaksid,
waid et sa neid se tiggeda
eest hoiaksid.
16.
Nemmad ep olle mitte ma-
ilmast, nenda kui minna ma-
ilmast ei olle.
17.
Pühhitse neid omma töe
sees; sinno sanna on tödde.
18.
Otsekui siña mind olled
läkkitanud ma-ilma sisse,
nenda läkkitan miña neid ka
ma-ilma sisse.
19.
Ja nende eest pühhitsen
minna isseennast, et ka
nemmad peawad töes ollema
pühhitsetud.
20.
Agga minna ei pallu mitte
ükspäines nendesinnaste eest,
waid ka nende eest, kes nende
sanna läbbi minno sisse
ussuwad.
21.
Et nem~ad keik üks
olleksid, nenda kui siña, Issa,
minno sees ¤, ja minna sinno
sees, et nemmad ka meie sees
üks olleksid, et ma-ilm ussuks,
et sa mind olled läkkitanud.
22.
Ja minna ollen sedda au,
mis sa mulle olled annud, neile
annud, et nemmad üks
olleksid, nenda kui meie üks
olleme.
23.
Minna nende sees, ja sinna
minno sees, et nemmad täieste
olleksid ühhes, ja et ma-ilm
tunneks, et sinna mind olled
läkkitanud, ja armastanud neid,
nenda kui sa mind olled
armastanud.
24.
Issa, ma tahhan, et kus
minna ollen, ka nemmad minno
jures on, kedda sa mulle olled
annud, et nemmad näwad
minno au, mis sa mulle olled
annud; sest sa olled mind
armastanud enne ma-ilma
assutamist.
25.
Öige Issa, ja ma-ilm ep olle
sind mitte tunnud; agga minna
tunnen sind, ja needsinnatsed
on tunnud, et siña mind olled
läkkitanud.
26.
Ja minna ollen sinno
nimme neile teäda annud, ja
tahhan sedda teäda anda, et