Apostli Paulusse Ramat Wilippi liñna rahwale kirjotud.
2476 
sada.
12.
Ei mitte, et ma olleksin
sedda jo kätte sanud, ehk et
ma olleksin täieste walmistud,
agga ma nouan sedda takka,
kas ma ka woiksin sedda kätte
sada, mispärrast Kristus Jesus
mind on kätte sanud.
13.
Wennad, minna ei arwa
ennast isse mitte seks, kes
sedda kätte sanud; agga ühhe
asja ütlen minna: Ma unnustan
kül ärra, mis tagga on, agga
ma sirrutan ennast senna pole,
mis ees on.
14.
Minna kiusan etteseätud
märgi pole, se ülleweltse
Jummala kutsmisse woido-anni
pole Kristusse Jesusse sees.
15.
Mitto meid nüüd täieste
waggad on, meil olgo
sesinnane meel, ja kui teie
middagi teistwisi mötlete, kül
Jummal teile ka sedda ilmutab.
16.
Ommeti peame meie ses,
kuhho meie olleme sanud,
seddasamma nöört möda
käima, ja ühhemelelissed
ollema.
17.
Käige minno järrel, wennad,
ja wadage nende peäle, kes
nenda käiwad, kui meie teile
märgiks olleme.
18.
Sest mitto käiwad, kellest
ma teile saggedaste ollen
üttelnud; agga nüüd ütlen
minna ka nuttes, neid Kristusse
risti waenlased ollewad,
19.
Kelle ots on hukkatus, kelle
Jummal on se köht, kelle au
on nende häbbi sees, kes
mapeälsed asjad noudwad.
20.
Sest meie ellaminne on
taewas, kust meie ka otame
önnisteggiat, Issandat Jesust
Kristust,
21.
Kes meie alwa ihho tahhab
muta, et se temma ärraselletud
ihho sarnatseks peab sama,
sedda wägge möda, misga
temma ka keik asjad woib
ennese alla heita.)
4.
Peatük.
Jummala lapsed peawad
kindlad ja röömsad ollema
Jummala sees. Paulus kidab
Wilippi-rahwa murre, mis
nemmad temma eest on
kannud. (Epistel neljandamal
Kristusse tullemisse Pühhal.
1.
Sepärrast, mo armad ja
süddame wennad, minno rööm
ja kroon, seiske nenda