Apostli Paulusse Ramat Wilippi liñna rahwale kirjotud.
2477 
Issandas, minno armad.
2.
Minna maenitsen Ewodiat, ja
maenitsen Sintiket, et nemmad
ühhemelelissed peawad ollema
Issandas.
3.
Ja ma pallun sind ka, mo
tössine seltsimees, aita neid,
kes minnoga on woitelnud
armo-öppetusses ni hästi
Klementiga, kui minno teiste
abbimeestega, kelle nimmed on
ello-ramatus.
4.
Olge ikka röömsad Issandas;
ta ütlen minna: Olge röömsad.
5.
Teie järrele-andminne sago
tutwaks keikile innimestele:
Issand on liggi!
6.
Ärge murretsege ühtegi; waid
laske keikis ommad
pallumissed palwe ja öhkamisse
läbbi tännoga Jummalale teäda
sada.
7.
Siis Jummala rahho, mis
üllem on, kui keik moistus,
hoiab teie süddamed ja teie
meled Kristusse Jesusse sees.)
8.
Mis muud, wennad, mis
tössine on, mis aus, mis öige,
mis kassin, mis löbbus, mis
hea on kuulda, kui üks hea
kombe, ja mis kitusse wäärt
on, se peäle möttelge.
9.
Mis teie ka ollete öppinud,
ja sanud, ja kuulnud, ja näinud
minnust, sedda tehke: ja se
rahho Jummal on siis teiega.
10.
Agga ma ollen wägga
römus olnud Issandas, et teie
jo jälle ollete wapraks sanud
minno eest hoolt kandma; se
eest ollete teie ka enne hoolt
kannud, agga aeg on teid
keelnud.
11.
Ei ütle minna sedda mitte
waesusse pärrast; sest ma
ollen öppinud sega, mis mul
on, rahhul ollema.
12.
Minna moistan kehwa ja
rikkas olla, ma ollen keikipiddi
ja keikis asjus öppetud, ni hästi
söma, kui nälga kannatama, ni
hästi, kui mul kül on, ja kui
mul pudo on.
13.
Minna ärrendan keik
Kristusse läbbi, kes mind
wäggewaks teeb.
14.
Siiski ollete teie hästi
teinud, et teie minno willetsust
ollete aitnud kanda.
15.
Agga teiegi, Wilippi-rahwas,
teate, et armo-öppetusse
hakkatussest, kui minna
Makedonia-maalt wäljaläksin,
ükski koggodus ep olle mulle
jagganud wäljaandmisse ja
wasto--wotmisse arro järrele,