Apostli Paulusse Ramat Ebrea-rahwale kirjotud.
2536 
süddamette sisse anda, ja
tahhan neid nende mele sisse
kirjotada,
17.
Ja ma ei tahha nende
pattude, egga se peäle, mis
nemmad kässo wasto on
teinud, mitte ennam möttelda.
18.
Agga kus nende andeks-
andminne on, senna ei olle
ennam ohwri patto eest tarwis.
19.
Sepärrast, wennad, et meil
nüüd julgus on, senna pühha
paiga sisse miñna Jesusse
werre läbbi,
20.
Mis ta meile on
walmistanud ueks ja ellawaks
teeks wahhe-tekki läbbi, se on,
omma lihha läbbi,
21.
Ja et meil on üks suur
preester Jummala koia ülle;
22.
Siis läkki senna jure tössise
süddamega, kindlas usso
julgusses, ja kui meie olleme
ripputamisse läbbi puhhastud
süddame polest kurjast
süddame-tunnistussest,
23.
Ja ihho polest puhta
weega pestud; siis piddagem
lotusse tunnistamist
ilmatagganematta, (sest se on
ustaw, kes sedda tootanud.)
24.
Ja pangem teine teist
tähhele, et meie teine teist
armastusse ja hea teggude
pole kihhutame;
25.
Ja ärge jätkem mitte
mahha omma koggodust,
nenda kui monnel se wiis on,
waid maenitsegem teine teist,
ja sedda paljo ennam, et teie
näte sedda päwa liggi tullewad:
26.
Sest kui meie melega patto
teme pärrast sedda, kui meie
töe tundmist olleme sanud, siis
ei jä ennam ohwrit ülle pattude
eest;
27.
Waid üks hirmus kohto ja
tullise wihha ootminne, mis
neid wastopañejaid peab
ärrasöma.
28.
Kes Mosesse kässo-
öppetust on ärrapölgnud, se
peab ilma armota kahhe ehk
kolme tunnistaja läbbi surrema.
29.
Kui paljo kurjema nuhtlusse
arwate teie tedda wäärt
ollewad, kes Jummala Poia
jalgega tallab, ja seädusse
werd rojaseks pañeb, mis läbbi
tem~a on pühhitsetud, ja kes
armo Waimo teotab.
30.
Sest meie tunneme sedda,
kes ütleb: Kättemaksminne on
minno pärralt, minna tahhan
jälle kätte maksta, ütleb Issand;
ja ta: Kül Issand moistab