Apostli Paulusse Ramat Ebrea-rahwale kirjotud.
2537 
kohhut omma rahwa peäle.
31.
Hirmus on, ellawa Jum~ala
kätte langeda.
32.
Agga tulletage enneste
mele need endised päwad,
millal teie ollete walgustud, ja
suurt kannatamiste woitlemist
kannatanud,
33.
Ni hästi sedda, et teie
teotamiste ja willetsuste läbbi
ollete awwalikkult naeruks
pandud, kui ka sedda, et teie
nende ossa-mehhiks ollete
sanud, kelle kässi nenda käib.
34.
Sest teil on ka minno
wangi-pölwe pärrast ärras meel
olnud, ja ollete omma warra
risumist römoga sallinud,
sepärrast et teie teate, et teil
isseennestes parrem warra on
taewas, ja mis ikka jääb.
35.
Ärge heitke nüüd mitte ärra
omma julgust, mis sure palga
saab.
36.
Sest kannatus lähhäb teile
tarwis, et teie Jummala
tahtmist tehhes woite tootust
kätte sada.
37.
Sest weel wägga wägga
ürrikesse aia pärrast tulleb se,
kes peab tullema, ja ei wiwi
mitte.
38.
Agga, kes ussust öige on,
se peab ellama, ja kui kegi
ärratagganeb, siis ei olle minno
hingel temmast melehead.
39.
Agga meie ei olle mitte
nende seast, kes tagganewad
hukkasamisseks, waid nende
seast, kes ussuwad hinge
ärrapeästmisseks.
11.
Peatük.
Öigest ussust ja temma wäest.
1.
Agga usk on kindel lotus
nende asjade peäle, mis weel
odetakse, ja nende asjade
märkoandminne, mis ei nähta.
2.
Sest selle läbbi on
wannemad tunnistust sanud.
3.
Usso läbbi moistame meie,
et ma-ilm Jummala sanna läbbi
on walmistud, et se, mis
nähhakse, on sanud neist, mis
ei nähta.
4.
Usso läbbi on Abel
Jum~alale üllemat ohwrit
tonud, kui Kain, mis läbbi
temma on tunnistust sanud, et
ta öige olli, kui Jummal temma
andist tunnistas; ja sesamma
läbbi rägib temma alles, et ta
kül on ärrasurnud.
5.
Usso läbbi woeti Enokit ärra,