Apostli Jakobusse Ramat Keige usklikkude heaks kirjotud.
2550 
ni sured on, ja kangist tuultest
aetakse, neid pöörtakse
wähhema türiga, kuhho pole
se, kes türib, sedda ial tahhab
aiada.
5.
Nenda on ka keel üks
pissoke like, ja surustelleb
wägga; wata, mis suurt metsa
wöttab pissoke tulli süta?
6.
Ka keel on tulli, ja üks ma-
ilm täis üllekohhut, nisuggune
on keel meie liikmede seas,
mis rojaseks teeb keik ihho, ja
sütab pöllema meie ellokorra
sündimissest surmast sadik, kui
sedda pörgust sütakse.
7.
Sest keik, ni hästi metsaliste
kui lindude, ni hästi romajatte
kui merre ellajatte suggu
tallitsetakse, ja on tallitsetud
innimeste suggust;
8.
Agga keelt ei woi ükski
innimenne tallitseda, sedda
kurja liket ei woi sundida, se
on täis kihwti rohto, mis surma
sadab.
9.
Sellega kidame meie
Jummalat ja Issa, ja
sellesammaga sajatame meie
need innimessed, kes Jummala
sarnatseks on sanud.
10.
Ühhest suust tulleb wälja
önnistaminne ja sajataminne;
se ei pea, mo wennad, nenda
mitte ollema.
11.
Kas hallikas ühhest sonest
ülleskedab maggusat ja wihha?
12.
Kas wigipu, mo wennad,
woib öllimarjo, ehk winapu
wigimarjo kanda?
nendasammoti ei woi ükski
hallikas solast ja maggusat wet
anda.
13.
Kes teie seast on tark ja
moistlik? se näitko heast ellust
ommad teud ülles targa
tassandussega.
14.
Agga kui teil wihha-
kaddedust ja rido teie
süddames on, siis ärge kitelge,
ja ärge walletage mitte töe
wasto.
15.
Se ep olle mitte se tarkus,
mis üllewelt mahhatulleb, waid
se on maine, lihhalik, ja kurjast
waimust öppitud.
16.
Sest kussa kaddudust ja
rido on, seäl on üks seggane
ja selge pahha tö.
17.
Agga se tarkus, mis
üllewelt tulleb, on essite
puhhas, pärrast rahholinne,
annab järrele, on sannawötlik,
täis hallastust, ja keik head
kasso, ei pea ennam luggu
ühhest kui teisest, ja ep olle