Joannesse Jummala sanna öppetaja Ilmutamisse Ramat.
2618 
Jummala sanna pärrast, ja kes
ei wötnud metsalist egga
temma kuio kummardada, ja ei
wötnud temma märki omma
otsa ette, egga omma käe
peäle; ja nemmad ellasid ja
wallitsesid kui kunningad
Kristussega tuhhat aastat.
5.
Agga teised surnud ei saand
mitte ellawaks, kunni need
tuhhat aastat otsa said. Se on
se essimenne üllestousminne.
6.
Önnis ja pühha on se, kel
ossa on essimessest
üllestousmissest; nende ülle ep
olle teisel surmal mitte
melewalda; waid nemmad
peawad Jum~ala ja KRISTUSSE
preestrid ollema, ja temmaga
kui kuñingad wallitsema tuhhat
aastat.
7.
Ja kui need tuhhat aastat
sawad otsa sanud, siis peab
sadanat lahti lastama ommast
wangist.
8.
Ja ta lähhäb wälja
ärraeksitama need pagganad,
kes on ma-ilma neljas nurkas,
sedda Kogi ja Magogi, neid
sötta kogguma, kelle arro on
kui liiw merre äres.
9.
Ja nemmad tullid Ma-laiusse
peäle, ja piirsid pühhade leri ja
se armastud liñna ümber, ja
tulli langes taewast mahha
Jummalast, ja söi neid ärra.
10.
Ja se kurrat, kes neid
ärraeksitas, heideti tulle ja
weewli järwe, kus se metsalinne
ja se walle-prohwet olli: ja neid
peab waewatama ööd ja päwad
iggaweste ¤ iggawesseks aiaks.
11.
Ja ma näggin ühhe sure
walge au-järje, ja sedda, kes
selle peäl istus, kelle palle eest
pöggenes Ma ja taewas, ja
neile ei leitud asset.
12.
Ja ma näggin neid surnud,
pissokessed ja sured Jummala
ees seiswad, ja ramatud tehti
lahti, ja üks teine ramat tehti
lahti, se on ello--ramat ; ja
nende surnutte peäle moisteti
kohhut sedda möda, kui
ramatude sisse olli kirjotud,
nende teggude järrele.
13.
Ja merri andis need
surnud, kes temma sees ollid,
ja surm ja pörgo-haud andsid
need surnud, kes nende sees
ollid, ja iggaühhe peäle
moisteti kohhut nende teggude
järrele.
14.
Ja surm ja pörgo-haud
heideti tulle järwe. Se on se
teine surm.