Joannesse Jummala sanna öppetaja Ilmutamisse Ramat.
2619 
15.
Ja kedda es olle leitud
ello-ramato sisse kirjotud
ollemast, sedda heideti tulle
järwe.
21.
Peatük.
Seitsmes näggo uest
Jerusalemmast.
1.
Ja ma näggin ühhe ue
taewa ja ühhe ue Ma; sest se
essimenne taewas, ja se
essimenne Ma olli möda läinud,
ja merd ei olnud mitte ennam.
2.
Ja minna Joannes näggin
sedda pühha liñna, uut
Jerusalemma Jummalast mahha
tullewad otsego pruut ehhitud
omma mehhele.
3.
Ja ma kuulsin suurt heält
taewast ütlewad: Wata,
Jummala telk on innimeste
jures, ja temma tahhab nende
jures kui telgi sees ellada, ja
nemmad peawad temma
rahwas ollema, ja Jummal isse
tahhab nendega olla nende
Jummal.
4.
Ja Jummal tahhab
ärrapühkida keik wee--pissarad
nende silmist, ja surma ei pea
ennam ollema, egga leinamist,
egga kissendamist, egga waewa
ei pea ennam ollema; sest et
essimessed asjad on
ärraläinud.
5.
Ja, kes au-järje peäl istus,
se ütles: Wata, ma teen keik
ueks. Ja ta ütles mulle: Kirjota,
sest et needsinnatsed sannad
on tössised ja ustawad.
6.
Ja ta ütles mulle: Se on
sündinud. Minna ollen se A
ning O, se Algminne ning Ots;
ma tahhan sellele, kel janno
on, ilma anda ello wee hallika
seest.
7.
Kes woidab, se peab keik
pärrima, ja ma tahhan temmale
Jummalaks ¤ olla, ja ta peab
minnule poiaks ollema.
8.
Agga argade, ja nende
uskmatta, ja hirmsade, ja
tapjatte ja horapiddajatte, ja
noidade ja woöra-jummala
teenritte, ja keige wallelikkude
ossa peab ses tulle ja
weewliga pöllewas järwes
ollema, se on se teine surm.
9.
Ja minno jure tulli üks neist
seitsmest inglist, kel need
seitse kausi ollid täis seitse
wimist nuhtlust, ja ta räkis
minnoga ja ütles: Tulle, ma
tahhan sulle sedda pruti, selle