Neljas Mosesse Ramat
344 
need sured pitkad mehhed
Anaki poiad neist hirmsaist
surist mehhist, ja meie ollime
ommast melest kui
rohhotirtsud, ja nenda ollime
meie kül ka nende melest.
14.
Peatük.
Rahwas nurriseb: Moses pallub:
nende nuhtlus.
1.
Ja keik se koggodus kargas
ülles ja andis omma heält
kuulda, ja rahwas nutsid
selsammal ööl.
2.
Ja keik Israeli lapsed
nurrisesid Mosesse wasto ja
Aaroni wasto, ja keik se
koggodus ütles nende wasto:
oh olleksime Egiptusse male
ärrasurnud, ehk oh surreksime
seie körbe!
3.
Ja mispärrast wiib meid
Jehowa senna male, et meie
moöga läbbi langeme? meie
naesed ja meie wäetimad
lapsed sawad risutawaks; eks
se olleks meile hea Egiptusse-
male taggasi miñna?
4.
Ja nemmad ütlesid teine
teise wasto: Töstkem keddagi
pealikkuks ja läkki taggasi
Egiptusse-male.
5.
Ja Moses ja Aaron heitsid
endid silmili mahha keige
Israeli laste koggodusse rahwa
ette.
6.
Ja Josua Nuni poeg ja
Kaleb Jewunne poeg, neist kes
olnud sedda maad katsumas
läbbi ärra, kärristasid ommad
rided löhki,
7.
Ja räkisid keik se Israeli
laste koggodusse wasto ja
ütlesid: Se Ma mis meie olleme
läbbi käinud sedda katsumas
läbbi ärra, on üpres wägga hea
Ma.
8.
Ons Jehowa meel hea meie
wasto, kül ta siis meid sadab
senna male ja annab sedda
meile, üks Ma mis pima ja met
joseb.
9.
Agga ärge pange Jehowa
wasto, ja teie, ärge kartke
mitte selle Ma rahwast, sest
nemmad on meile leiwaks;
nende warri on nende peält
ärralahkund ja Jehowa on
meiega; ärge kartke neid mitte.
10.
Siis ütles keik se koggodus,
et neid piddi kiwwidega
surnuks wiskama: # agga
Jehowa au sai koggodusse
telgi peäl keige Israeli lastele