Wies Mosesse Ramat
433 
ülles ja pärrige se Ma, mis ma
teile annud: siis pannite teie
Jehowa omma Jummala su-
sanna wasto, ja ei usknud
tedda mitte egga wötnud ta
sanna kuulda.
24.
Teie ollete wastopanniad
olnud Jehowa wasto, sest
päwast kui ma teid tunnud.
25.
Ja ma heitsin ennast
Jehowa ette mahha need
nellikümmend päwa ja need
nellikümmend ööd, kui ma
ennast mahha heitsin: sest
Jehowa olli öölnud, et ta teid
piddi ärrakautama.
26.
Ja ma pallusin Jehowa ja
ütlesin: ISsand Jehowa! ärra
rikku mitte ärra omma rahwast
ja omma pärris-ossa, mis sa
olled lunnastand omma
surussega, mis sa wäljatonud
Egiptussest tuggewa käega.
27.
Mötle omma sullaste
Abraami, Isaaki ja Jakobi peäle,
ärra wata mitte selle rahwa
kangusse peäle egga ta
öälusse peäle, egga ta patto
peäle:
28.
Et ei ütle se Ma rahwas,
kust sa meid wäljatonud:
sepärrast et Jehowa ei woind
mitte neid wia senna male, mis
ta neile räkinud, ja et ta neid
wihkas, on ta neid waljawinud,
et ta neid pidi körbe surmama.
29.
Ja nemmad on so rahwas
ja so pärris-ossa, mis sa
omma sure rammoga ja om~a
wälja sirrutud käewarrega olled
wäljatonud.
10.
Peatük.
Kümne kässo lauad: Lewi sou-
arro lahhutamissest: Jummala
käskude lühhike öppetus.
1.
Sel aial ütles Jehowa mo
wasto: Raiu ennesele kaks
kiwwi-lauda kui need endised,
ja tulle ülles mo jure seie mäe
peäle, ja te ennesele üks pu-
laekas.
2.
Ja ma tahhan nende
laudade peäle kirjotada need
sannad, mis nende endiste
laudade peäl ollid, mis sa olled
katki murdnud, ja sa pead neid
laeka sisse pannema.
3.
Ja ma teggin ühhe laeka
Sittimi puust, ja raiusin kaks
kiwwi-lauda nenda kui need
endised; ja ma läksin ülles mäe
peäle ja need kaks lauda ollid
mo käes.